Eesti Muusikaauhinnad 2020

Briti aardeküti arvates on natside röövitud kuld Läänemeres

Wilhelm Gustloff 1939. aastal

FOTO: Wikipedia.org

Britist sukelduja ja aardeküti Phil Sayersi sõnul oli Läänemeres uppunud laeval Wilhelm Gustloffil lisaks sõjapõgenikele ka natside poolt röövitud kuld.

Yle teatel olevat Sayers veendunud, et Poola rannikuvetes 450 meetri sügavusel on midagi, mida on otsitud aastakümneid, kuid ei ole leitud.

Sayers arvab, et Saksamaa laeval Wilhelm Gustloff, mis uppus 1946. aastal nõukogude allveelaeva torpeedode tõttu, oli natsi-Saksamaa diktaatori Adolf Hitleri jaoks kogutud kuld, maalid, skulptuurid ja veel palju väärtuslikku. 

Natside poolt Euroopa erinevatest paikadest röövitud väärisesemeid ja kulda on otsitud näiteks Poolast, kus see arvati olevat raudteetunnelisse peidetud rongis ning maa-alusest punkrist.

Sayersi sõnul uuris ta kunagisi kaarte, dokumente ja Wilhem Gustloffi looga kursis olnute tähelepanekuid ning tema arvates oli sellel laeval varandus, mille väärtus tänapäeval on umbes 117 miljonit eurot.

Saksa põgenikke vedanud Wilhem Gustloffi pardal oli üle 10 000 inimese, kellest enamik hukkusid. Ajaloolaste sõnul on selle laeva uppumine suurem merekatastroof kui Titanicu uppumine 1912. aastal, sest elu kaotas rohkem inimesi.

Wilhelm Gustloffi katastroofist jäi ellu umbes 1200 inimest, nende seas ka 17-aastane telegrafist Rudi Lange, kes hiljem kirjeldas laeval ja laevaga toimunut. Sakslase sõnul oli ta välistekil suitsemas, kui nägi millegi tähtsa pardale transportimist, sest seda valvasid sõdurid.

Sayersi sõnul ei teadnud Lange kuni 1972. aastani, mis Wilhelm Gustloffi pardale lastiti. Ta sai sellest teada pärast seda, kui oli juhuslikult kohtunud sõduriga, kes varanduse pardale viimisega tegeles.

Sayers sukeldus Wilhelm Gustloffi vraki juurde esmakordselt 1988. aastal ja ta märkas, et osade illuminaatorite ees olid trellid nagu vangla kongiakendel. Ta arvas juba siis, et pardal võis olla midagi väga väärtuslikku. Kuna Wilhelm Gustloff ehitati reisilaevaks, siis kindlasti ei olnud alguses illuminaatorite ees trelle, vaid need paigaldati hiljem, kui alusest sai sõjalaev. 

Wilhel Gustloffi uppus ja laevast sai suur veealune haud, mille juurde sukeldumist reguleerivad rahvusvahelised kokkulepped, kuid aardekütid ei hooli sellest. Lisaks Sayersile on selle juurde sukeldunud veel mitmeid tuntud aardekütte, kellel siiski ei ole õnnestunud varandust leida.

Sayersi teatel on vrakk viletsas seisus, mille tõttu selle uurimine ja varanduse leidmine on ülimalt ohtlik ettevõtmine.

Ajalooallikate teatel pidi laev Wilhelm Gustloff saama esialgu nimeks Adolf Hitler, kuid kuna Saksa natsionaalsotsialistliku partei Šveitsi osakonna juht Wilhelm Gustloff tapeti 1936. aastal, sai laev nime tema järgi.

Luksuslik ristluslaev lasti vette 5. mail 1937 ja esimareis Ühendkuningriiki algas 23. märtsil 1938.

Enne teist maailmasõda tegi see alus kuus kruiisireisi Itaaliasse ja samapalju Norrasse, 1939. aastal kasutati seda laeva Hispaania kodusõjas võidelnud sakslaste kodumaale transportimiseks ja samal aastal tegi veel ühe kruiisi Ühendkuningriiki.

Alates 22. Septembrist 1939 oli Wilhelm Gustloff Saksa mereväe hospidallaev, 1940. aastal eakueeriti sellega Norrast vigastada saanud saksa sõdureid, hiljem oli see allveelaevade üksuse ujuvkasarm.  

1945. aastal alguses langetasid Saksa juhid otsuse evakueerida sakslased läheneva Punaarmee eest Gotenhafenist, mis on tänapäeva Poolas asuv Gdynia ja pidi seilama Saksamaale Kieli. Laev väljus 30. jaanuaril 1945 kell 13.10 kohaliku aja järgi, teda saatis vaid üks väike sõjalaev. Alus sai kell 21.26 nõukogude allveelaeva torpeedotabamuse, esimesele järgnes veel kahe torpeedo tabamus.  

 Wilhelm Gustloffiga läks põhja 9343 inimest, päästeti 1252 inimest. Seda mereõnnetust peetakse maailma suurima hukknute arvuga laevahukuks.

Tagasi üles