Eestlastest seljakotirändurid Myanmaris: musitamine avalikus ruumis pole teema ja prutaga nõka-nõka tegemine enne abielu veel vähem

Tripihipid Pok ja Marlee

FOTO: Mart Roosaar

Pärast põgusat tutvust Yangoniga põrutasid eestlastest seljakotirändurid, räppar Pok oma tüdruku Marleega, ööbussiga Bagani. «Tead küll, sinna lugematute pagodade, stuupade ja templite linna, mis iga Myanmari reisiraamatu kaanepildiks. Piltidel on tavaliselt kirsiks tordil mõni kuumaõhupall imekauni Bagani kohal hõljuma,» kirjutavad rändurid.

«Meid oli enne Myanmari eelnevalt veidi ära hirmutatud, et tegemist on kallima riigiga kui ümberkaudsed, aga nagu elu näitas – ei olnud miskit hullu. Me kulutused olid kokkuvõttes väiksemadki kui Lõuna-Tais ja ega ükski õlu ka joomata jäänud. Majutushinnad võivad esmapilgul siiski ära hirmutada, sest need on rändurite jaoks laias laastus poole kallimad ehk 10usd/euro asemel 20 ringis, aga kui veidigi otsida, leidsime kenasti ka 10euri ringis öömaju. Veidikene otsimist tähendab üldjuhul maksimaalselt pool tundi ringi jalutamist ja erinevatesse guesthouse’idesse sisse astumist ning hinna küsimist,» pajatavad Tripihipid oma blogis öömaja hindadest.

FOTO: TripiHipid

Bagan koosneb kolmest osast – Old ja New Bagan ning Nyaung-U. Seljakotirändurite majutusasutusi on enim Nyaung-Us. «Igalt poolt on lebo ratta või e-bikega templite vahele paarutama minna ja sinna ära eksida. Mida väiksematele, eraldatumatele ja kohati mudasematele radadele, seda mõnusam. Nagu põhilistele turismiatraktsioonidele ikka kohane, leiab suuremate templite juurest riburadapidi kauplejaid ja igasuguse jama pähe määrijaid. Päike ega tema loojumine pole samuti kellegi privaatne lõbu, sest sunset-pointid mõne suurema templi otsas on paksult rahvast ja timelapse’i entusiaste täis, aga alati on võimalik leida mõni kõrvalisem, mille otsa ronida ja romantikat teha. Aga paluks ikka platoonilist romantikat ja seksi ülalpool kõrvu, sest pühamute vahel, peal, all jne miilustades võib vangi sattuda.»

Tripihipid

FOTO: TripiHipid

Nõka-nõka

«Meie esmalt välja valitud Piu-Piu pidi full moon partyle minema, nii et leidsime järgmiseks kohaliku 22-aastase teise kursuse matemaatikatudengi Jokeri, kes oli ka mõõdukas koguses naljahammas. Ja seda otseses mõttes, sest üks esimestest kikudest läks tal krõpsupaki kile hammastega katki rebimise nahka,» kirjeldavad rändurid kohtumist giidiga.

«Poisil on nimelt pruta, esimene armastus, ja siin mail võetakse tihtipeale esimene ka ära. Aga abiellumise plaanid peavad veel ca kaks aastat ootama, sest tüdruku papsile on vaja 1000 dollarit välja köhida ja selle kogumine võtabki umbes nii kaua aega. Joker pidas veel oluliseks ära mainida, et kahe aastaga peaks selge olema, ega prutal mõnda halba harjumust küljes pole ja ilusti käituda oskab,» panid rändurid tähele, et tema enda halvad harjumused on ilmselgelt vähem olulisemad.

«Musitamine avalikus ruumis pole Myanmaris eriti teema ja prutaga nõka-nõka tegemine enne abielu veel vähem. Kui tüdruk läbi tõmmata ja seejärel kosimata jätta, muutub plika avalikult põlualuseks ja poiss võib koguni vangi sattuda. Säärased sanktsioonid kaasnevad muidugi siis, kui kellelegi vahele peaks jääma, aga maalappe ja künkataguseid Myanmaril jagub ja ma ei näe erilist põhjust, miks ihadele anduda ei võiks,» leiab ränudrist räppar Pok.

Kui palju maksavad kondoomid, kuidas möödusid matkad mägikülades ning milline harjumus paneb põntsu kohalike elueale, loe lähemalt SIIT.