/nginx/o/2016/11/29/6125283t1h26b0.jpg)
Seeker.com videos selgitatakse, miks on nutitelefoni tegemiseks vaja 75 keemilist elementi, millest mõned on väga haruldased.
Video: nutitelefoni tegemiseks vaja 75 keemilist elementi, millest osa on väga haruldased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Miks on neid haruldasi elemente vaja ning millist rolli need elemendid mängivad?
Tänapäeval on peaaegu igaühel taskus ristkülikukujuline nutitelefon, mis võimaldab üsna keerulisi toiminguid teha, infot saada ja jagada ning kätt elu pulsil hoida.
Nutitelefoni valimistamiseks vajalik materjal ja ained saadakse maailma eri paikadest, tüüpilises nutitelefonis on perioodilisustabeli 118 põhielemendist olemas 75. Võrdluseks, inimkeha vajab sellest tabelist vaid 30 elementi, et elus olla ja korralikult funktsioneerida.
Nutitelefonides on palju silikoonist mikrokiipe, lisaks alumiinumit, millest on kest ja patareid, mis on liitiumist, kuid palju kasutatakse ka süsinikku.
Lisaks on nutitelefonides haruldasi keemilisi elemente nagu ütrium, terbium, gadoliinium ja euroopium, mille abil saavad nutitelefonid värvi ja heli, kuid neid on keeruline kaevandada ja nende saamiseks kasutatakse sageli orjatööjõudu.
Mida veel leidub nutitelefonides? Lisaks varem nimetatud elementidele on nutitelefonides ka kulda, mis on parem elektrijuht kui tina, mis on pooljuht.
Nutitelefonide tootmine on palju ressursse nõudev, kuid samas võib olla looduskeskkonda kahjustav ja põhilisi inimõigusi eirav, kuna kaevandamine on alati ohtlik tegevus.
Tänapäeval kaevandatakse haruldasi metalle 90 protsendi ulatuses Hiinas, kus keskkonnakaitse on nigel ja kaevanduspiirkonna elanikke ohustavad kaevandamisel tekkivad jäägid, kaasa arvatud radioaktiivsus.
Miks jätkatakse nutitelefonide tootmisel raskelt saadavate ainete kasutamist ega otsita alternatiive? Põhjus on lihtne. Yale’i ülikoolis tehtud uuring näitas, et elektroonikatööstuses kasutatavast 68 keemilisest elemendist suur osa on asendamatud ja seega tuleb neid ka edaspidi kaevandada.
Nutitelefonide valmistamiseks kasutatakse mittetaastuvaid loodusressursse, kuid mis saab siis, kui need ühel päeval lõpevad? Siis tuleb leiutada ja avastada uusi meetodeid, kuidas kommunikatsioonivahendeid valmistada.