Naine, kes oleks võinud käivitada arvutiajastu juba 19. sajandil

Portreemaal Ada Lovelace'ist

FOTO: Wikipedia.org

Briti kirjanik James Essinger kirjutas raamatu «A Female Genius: How Ada Lovelace Started the Computer Age» (Naisgeenius: kuidas Ada Lovelace käivitas arvutiajastu), mis räägib 19. sajandi ühest kuulsamast naismatemaatikust, inglise luuletaja George Gordon Byroni tütrest Ada Lovelace’ist, kes oleks võinud juba oma ajastul käivitada digirevolutsiooni kui ta oleks olnud mees.

Inglasest matemaatik Charles Babbage (1791 – 1871) oli üks esimesi, kes käis välja arvutiidee ning ta tegeles kogu elu mehhaanilise universaalarvuti teemaga, kuid teda abistas selles ta sõber Ada Lovelace (1815 – 1852), edastab iltalehti.fi.

Essingeri arvates oleks Ada Lovelace saanud digiajastu käivitada juba 19. sajandi keskel, kui ta kaasaegsed oleks teda mõistnud ja aidanud, sest ta nägi 20. - 21. sajandi arvutiajastut ette.

Ada Lovelace elas ajastul, mil naist nähti kodukesksena ja naiste haridus oli piiratud, seda isegi kõrgklassi, kuhu Ada kuulus, naiste puhul.

Ada Lovelace, kes kandis ka Lovelace’i krahvinna tiitlit, sai siiski võimaluse õppida matemaatikat ja keeli ning reisida ja kohtuda tollaste tuntud matemaatikute, õppejõudude ja riigijuhtidega.

Lovelace oli 17-aastane kui ta esmakordselt kohtus endast 24 aastat vanema Babbage’iga, kes kohe sai aru, et tegemist on matemaatikas andeka naisega.

Ada Lovelace’ile pakkus Babbage’i idee arvutist huvi, kuid samas huvitus ta ka Ühendkuningriigis 1830. aastatel levinud kudumismasinast, mis võimaldas mustreid kududa. Lovelace’i ja Babbage säilinud kirjadest ilmneb, et nad arutasid kahe masina teemal ja ka teemal, millised võivad tulevikus arvutid olla.

Lovelace suutis kirjeldada midagi sellist, mida saab pidada tänapäeva programmeerimiseks. Lisaks eristas ta infotöötluse matemaatikast, mis oli 19. sajandil revolutsiooniline idee.

Essingeri sõnul kasutas Lovelace oma kirjades väljendit arvuoperatsioonide teadus, mis tänapäeval on infotöötlus.

Inglase raamatu kohaselt sai Lovelace aru, mida analüütilise masina abil teha võib ja tema arvates oli sel masinal lai kasutusala.

Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas ilmus 1842. aastal prantsuse keeles Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ja Babbage palus Lovelace’il see inglise keelde tõlkida ning naine lisas sellele omapoolsed kommentaarid.  Babbage’i idee tulevikumasinast ilmusid kahes mainekas väljaandes ja said sooja vastuvõtu osaliseks, kuid samas oli rõhk Babbage’il ja Lovelace jäi tähelepanuta.

Essingeri arvates oli Ada Lovelace oma ajast ees ja takistuseks talle sai asjaolu, et ta oli naine, sest kui ta oleks olnud mees, oleksid ta võimalused suuremad olnud.

Essingeri raamatu kohaselt oleks juba 19. sajandil saanud ehitada mehhaanilise universaalarvuti, kuna juba siis oli olemas selle tegemiseks vajalikud komponendid. Kuid selle valmimiseks oleks pidanud Bubbage oma ideed laiemalt tutvustama, kaastöölisi otsima ning seda propageerima poliitikutele ja töösturitele.

Võimalik, et Ada Lovelace’i abiga oleks Bubbage arvuti tutvustamisel kaugemale jõudnud, kuid ta tahtis ise olla selle idee taga ning ei soovinud seda kellegagi jagada.

Ada Lovelace suri 1852. aastal vaid 36-aastasena maovähki.

Ada visoon ei läinud siiski kaduma, vaid sellest haarasid 1940. aastatel kinni USA teadlased, kes ehitasid esimese kaasaegse arvuti. Selle projekti taga oli firma IBM, mille arvuti valmis 1944. aastal ning selle projekti eest vastutanud Howard Aitken kiitis pressikonverentsil ülevoolavalt 1871. aastal surnud Babbage’it.

«Kui Babbage oleks elanud 70 aastat hiljem, ei oleks minul võimalust ja ma oleksin töötu,» teatas Aitken.

Ada Lovelace’i teates ei mainitud, kuid 150 aastat pärast tema surma sai USA kaitseministeeriumi programmeerimiskeel nime Ada.

Tagasi üles