Austraalia psühholoogid hoiatasid, et jõuluvanasse uskumine võib kahjustada laste ja vanemate vahelisi suhteid kui lapsed saavad aru, et tegelikult ei ole jõuluvana olemas.
Psühholoogid: jõuluvanasse uskumine võib kahjustada laste ja vanemate suhteid
Ekspertide teatel võivad lapsed arvata, et kui vanemad on valetanud jõuluvana kohta, siis võivad valetada ka teiste asjade kohta ja vanemaid ei saa usaldada, edastab The Guardian.
«Jõuluvana lugu on väga suur ja sügav vale, mida lapsed usuvad pikka aega, kuid kui tõde ilmsiks tuleb, võib see laste ja vanemate suhted ohtu seada. Lapsed võivad endalt küsida, et kui vanemad suutsid pikka aega ja mõjuvalt valetada, siis milliseid valesid neilt veel oodata on,» selgitas Austraalia New Englandi ülikooli psühholoog Kathy McKay.
Psühholoog lisas, et pikka aega magusas vales elanud lapsed, eriti tundlikud lapsed, võivad reaalse eluga kokku puutudes väga haiget saada ja see paneb nad nii mõneski asjas kahtlema.
Briti psühholoogi Chris Boyle’i arvates peaksid vanemad järk järgult, mitte karmi tõde näkku paisates, oma lapsed jõuluvana legendist vabastama.
«Ma ei poolda, et vanemad räägivad lastele, et kingitusi toob jõuluvana ja et pahad lapsed jäävad kingitustest ilma. Kuid ma ei hakka ka illusiooni lõhkuma ega lähe tänavatele jagama lendlehti, millel on kirjas, et jõuluvana ei ole olemas,» selgitas psühholoog.
Boyle’i arvates kasutavad paljud vanemad jõuluvana laste premeerimise ja karistamise vahendina ning see on vale.
«Jõuluvana on väljamõeldud olend ja tema abil lastega manipuleerimine on moraaliküsimus. Lapsed pannakse enne jõule niiöelda mööda nööri käima, kuna nad kardavad kingitustest ilma jääda. Selline kasvatusmeetod on väga kaheldav, lapsed on surve all,» lisas Briti psühholoog.
Boyle’i sõnul on inimestele reaalsusest põgenemine väga omane. Laste jaoks on kogu reaalne maailm võlumaailm, selles on ka jõuluvana, kes elab kuskil Põhjanabal. Täiskasvanud põgenevad igapäevaelu eest kas kahjulike ainete, sõltuvuste või suhete abil.
On ka neid teadlasi ja psühholooge, kes arvavad, et lastele tuleks nende lapsepõlve võlumaailm võimalikult kauaks alles jätta ja täiskasvanutel tuleks raskes olukorras minna tagasi lapsepõlve, kui kõik oli veel tore ja muinasjutuline, sest see annab tuge.