Jaapani teadlane soovitab ajutöö parandamiseks hommikusöögiks jäätist

Foto: Panther Media/Scanpix

Jaapani teadlane soovitab hommikusöögiks jäätist, kuna see jahe maius tekitab virge tunde ja süsivesikud panevad aju tööle.

Tokyo Kyorini ülikooli psühhofüsioloog Yoshihiko Koga tegi rea laborikatseid oma teooria tõestamiseks, andes vabatahtlikele katsealustele hommikusöögiks jäätist, edastab The Telegraph.

Pärast hommikusööki andis teadlane katsealustele lahenda nutikust ja teravat mõistust nõudvaid ülesandeid.

Katses osales veel teine grupp, kellele hommikusöögiks jäätist ei antud. Kahe grupi testitulemuste võrdlus näitas, et jäätist söönud tegid need kiiremini ja paremini.

Ajuskaneering paljastas, et jäätist söönutel tekkisid ajus alfalained, mida seostatakse virge oleku, suurenenud tähelepanuvõime ja vähenenud ärrituvusega.

Koga tegi veel kontrollkatse, milles jäätise asemel kasutas külma vett, kuid tulemus oli sama ehk ta sai kinnituse jahe paneb aju tööle. Samas ei olnud külm vesi siiski nii efektiivne ergutaja kui jäätis.

Psühhofüsioloog Koga uurimisalaks on, kuidas erinevad toidud teevad erksaks ja vähendavad stressi ning kuidas õige toitumine võib aeglustada vananemist.

Koga teatel jätkab ta jäätisega katseid, saamaks lisaandmeid, kas aju ja vaimsete võimete ergutamises mängivad rolli ka jäätise erinevad maitsed.

On neid teadlasi, kes suhtuvad Koga jäätisekatsesse skepsisega.

Briti toitumisteadlase Katie Barfooti arvates tuleb iga hommikusöök kasuks, on see siis jäätis või midagi muud ning söönuna tulevad lahendused lihtsamalt.

«Inimaju vajab glükoosi, et toimida ja kui seda ainet on piisavalt, on ka mõtlemine korras,» selgitas Barfoot.

Ka enne Kogat on uuritud, kuidas jäätis võib ajule mõjuda. 2005. aastal tehti Londoni psühhiaatriinstituudis katse, milles katsealustele anti süüa vanillijäätist ja siis uuriti nende aju.

Ajuskeneering näitas, et jahe ja magus jäätis mõjutas aju «mõnupunkte», mis aktiveeruvad näiteks ka lemmik muusikapala kuulamisel ja loteriivõidul.