/nginx/o/2011/02/21/520994t1he675.jpg)
Nagu varasematel aastatel hakkab tänavugi “PromFesti” ja Pärnu Endla teatri ühine ooperiprojekt kuju võtma veebruari keskel, kui esitleti kunstniku loodud kostüümikavandeid.
Ooper „Attila“ lubab omapäraseid kostüüme
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nädal tagasi tutvustas oma kavandeid 4. juunil esietenduva Giuseppe Verdi ooperi „Attila“ kunstnik Madis Nurms.
2003. aastast on Endla teater ja “PromFest” igal paarituarvulisel aastal koos välja toonud ooperi. Tänavune „Attila“ on järjekorras viies ühine ettevõtmine. Ooperi lavastab Üllar Saaremäe, muusikaline juht ja dirigent on Erki Pehk.
Nurms esitles Endlas oma loodud kostüüme, mis Endla õmblustöökojas peaksid valmima mai lõpuks. Ühtlasi on see tema kolmas järjestikune kunstnikutöö “Prom-Festi” raames: Nurmsi kujundatud olid ka „Carmen“ 2007. ja „Thaïs“ 2009. aastal.
Ajastutruudust ei otsi
Kes on näinud Nurmsi varasemaid töid, aimab, et lavale ei tasu oodata ajaloolises kostüümis hunnide väejuhti või roomlasi.
„Mind kui kunstnikku ei ole kunagi huvitanud ajastutruudus. Mingi ajastu täpne rekonstrueerimine on võimatu. Iga ajastu on ju eklektiline, põimides endasse kõigi varasemate aastakümnete visuaalseid elemente,“ rääkis Nurms.
Peamine on tema arvates tabada tegelaste iseloomu ja tundeid, mida nad tekitavad inimestes enda ümber.
Attila oli 5. sajandil elanud võimas hunnide väepealik, kes oma vallutusretkel jõudis Roomagi. Nurms on kindel, et metsiku hõimu sõjapealikuna tekitas Attila kohalikes inimestes palju hirmu ja aukartust. Sama emotsiooni tahab ta tänapäevaste vahenditega lavale luua.
„Attila“ kostüümid on saanud mõjutusi väga paljudest nähtustest. „Tegemist on eklektilise sulamiga alates looduses nähtud lülijalgsetest, uuematest suundadest popartistide garderoobis kuni aurupungi ja biomehaanilise kunstini,“ seletas kunstnik.
Materjalikatsetused
Oluline roll kostüümide teostamisel on materjalil, mille liikidega katsetamist alustas Nurms juba „Thaïs’“ lavakujunduses, kus dekoratsioonides oli kasutatud põletatud kilet. Nurmsi sõnutsi paeluvad teda sünteetilised, inimtekkelised materjalid. Näiteks on „Attilas“ kostüüm, mis on valmistatud kummist ja alumiiniumkattega kildudest, paavstirüü aga on üleni kummikinnastest.
Uudsena on kavas katsetada sulatamistehnikat, mille käigus töödeldakse nii lavakujunduse elemente kui kostüüme kuuma õhu ja hapetega, luues omapäraseid reljeefe ja tekstuure.
Kunstniku mõtted viiakse ellu Endla õmblustöökojas. Teatri kostüümiala juht Ester Kasenurm leidis, et praegu on kavandite põhjal vara hinnata, kui lihtne või keeruline ettevõtmine ees seisab. Aga lisas, et näiteks kummikinnastest paavstirüüd pole tal küll varem õmmelda tulnud.
Festivali raames antakse „Attilaga“ viis etendust: 4., 8. ja 10. juunil Endla suures saalis ja 6. juunil Tartus Vanemuise suures majas.
Augustis näeb „Attilat“ Eestis viimast korda, seda 13. augustil Birgitta festivalil Pirita kloostri varemetes. Sel nädalal jõudsid müüki Pärnu ja Tartu etenduste piletid.