Aasias rändavate eestlaste seiklused Myanmaris: prügi on kõikjal tänavatel, rotid liduvad üle varvaste

Tripihipid Pok ja Marlee Foto: TripiHipid

TripiHipid ehk räppar Pok ja tema tüdruksõber on kirglikud maailmarändurid, kes korduvalt mitmeid kuid Aasias seljakotiga ringi rännanud. Uuele pooleaastasele rännakule suundunud reisisellid on oma seiklustega Myanmari jõudnud ja jagavad esmamuljeid ka blogis.

"Yangonis ja üleüldse Birmas on veidi India vaibi – Yangonis on prügi kõikjal tänavatel, mida sealsamas ka põletatakse. See loob mõnel õhtupoolikul või varahommikul samas lahedalt apokalüptilise vaatepildi. Rotid liduvad üle varvaste ja asjaajamine on küll lihtsam kui Indias, aga võrreldes muu Aasiaga veidi keerulisem. Osad paigad, maanteed ja piirkonnad on välismaalastele keelatud ja ligipääs lubatud vaid valitsuse loal, kui üldse," jagavad Tripihipid oma esmamuljeid. 

Traditsiooniline Myanmari stiilis meik. Foto: TripiHipid

"Inimesed on siin muidu ääretult sõbralikud ja välismaallastesse suhtutakse heatahtlikult ning uudishimulikult. Ühes sõbralikumad Aasias kindlasti! Inglise keelega saab hakkama, aga räägivad nad siin seda vähem kui mõnes muus Aasia riigis. Keeleoskust julgeks võrrelda Põhja-Vietnamiga – ei midagi hullu, kel käed-jalad küljes ja WC paberi ostmisel suuga kärtsu peeru julged imiteerida või näpuga mõne soovitava söögi poole osutada," kirjutavad seiklejad, et sealkandis ei ole meid kõiki puudutavad kehalised vajadused mingi häbiasi vaid loomulik igapäeva osa.

Nagu alati, saavad kõik uues ja võõras riigis esmalt veidi lüpsta, kui asjade tõelist väärtust ei tea. Sedapuhku jalatsiparanduses. Foto: Mart Roosaar

"Kuigi netist võite lugeda, et wifit leidub pea kõikjal Myanmaris ja enamus majutusasutustes on see teoreetiliselt olemas ehk levi näitab olevat põhjas, kuid tegelikkuses on see sitt lausa košmaarne," selgub, et seitsmes Aasia riigis, kus varem käidud, pole nii kehva wifit kohanud.

Loe pikemalt Tripihipide seiklustest siin.