Stonehenge’is oli inimasustus 1000 aaastat enne megaliitehitist

Stonehenge

FOTO: SCANPIX

Briti arheoloogide sõnul oli Wiltshire’i tasandikul Larkhillis inimasutus 1000 aastat enne seda, kui sinna hakati püstitama Stonehenge’i megaliitehitist.

Nüüd leitud asula, milles on tseremoniaalkompleks, pärineb kiviajast ja selle vanus on umbes 5650 aastat, edastab The Independent.

200 meetrise diameetriga kompleks on üks tähtsamaid kiviaja inimasulaid, mis Stonehenge’i juurest on viimase 100 aasta jooksul leitud.

Iidsete inimeste elupaik asub Stonehenge’ist umbes kolme kilomeetri kaugusel kirdes, koosnedes kahest üksteise sees olevast ringist, milles olid kunagi ehitised.

Arheoloogid on seni uurinud välimises ringis 100 meetri pikkust lõiku, mis moodustab kogu ringist 17 protsenti, ja selle tõttu ei ole veel teada, kui palju kuangisest asulast alles on.

Ekspertide arvates kasutati Stonehenge’i piirkonda juba kiviajal mitmel otstarbel, see oli tseremoniaal, religioosne, poliitiline ja matmise keskus.

Kuna Stonehenge’ist ja selle lähistelt leitakse pidevalt inimestele ja elutegevusele viitavat, siis arvatakse, et sealne pinnas peidab endas veel nii mõndagi.

Kolm kuud tagasi leiti nüüdse leiukoha lähedalt suure puidust «henge'i» jäänused, sellest olid alles puitpostide augud. Paigast tehti arvuti abil 3D kujutis, mis näitas, et ka see ehitis oli võimas. 

Lisaks on leitud veel kivist väiksemaid objekte, mis võivad viidata, et seal elanud hõimud võistlesid omavahel, kes ehitab kõige silmapaistvama ehitise.

Nüüdse leiukoha loomade luud viitavad, et seal võidi religioossete söömaaegade tarbeks küpsetada palju lehmi ja härgi, kuna leitud luukogused on suured.

Lisaks on paigas ka peenelt töödeldud keraamika tükke koos loomaluudega, mis võisid olla ohvriannid jumalatele. Keraamika analüüsimisel leiti vedeliku jälgi, mis suure tõenäosusega oli see liha keetmisel saadud puljong.

Paigas on matmiseid, milles on ainult inimkolju osi, mis samuti võivad olla religioosse tähendusega.

«Juba varajasel kiviajal oli Stonehenge’i piirkond populaarne, seal elati, viidi läbi pidustusi ja tseremooniaid ning toodi ohvreid. Mida aeg edasi seda tähtsamaks religioosseks ja astronoomiliseks keskuseks paik muutus, eriti pärast kividest megaliitehitise valmimist. Need varased inimesed kujundasid maastiku oma nägemise järgi ümber, jäädes sinna alaliselt elama,» teatas organisatsiooni Wessex Archaeology ajaloolane Matt Leivers.

Tagasi üles