Kosmilistes oludes on mõrvari tabamine keerulisem kui Maal

FOTO: Panther Media/Scanpix

Ameerika Ühendriikide kosmoseorganisatsiooni NASA Hawaii simulatsioonikeskus lõpetas hiljuti üks aasta kestnud uuringu, kuidas mõjub astronautidele pikaajaline kosmoselaevas ja Marsi väikeses kogukonnas kitsastes oludes elamine.

Uuringus keskenduti psühholoogilistele ja psühhosotsiaalsetele faktoritele, mis aitasid teha kindlaks, mis võib tulevikus astronaute ees oodata, edastab Daily Mail.

Üks stsenaariumitest oli kas kosmoselaevas või teisel planeedil kogukonnas toime pandud mõrv. Uuring näitas, et mõrva uurimine kosmilistes oludes on märgatavalt keerulisem kui Maal.

Kosmilistes oludes tuleb lisaks tavapärastele uurimismeetoditele ja aspektidele võtta arvesse ka astrofüüsikat, keemiat, bioloogiat ja gravitatsiooni puudumist.

Gravitatsiooni puudumisest tingituna võib kuriteopaik olla peaaegu tõenditevaba, neid on vähe või on tõendid vahetanud asukohta.

Pikaajalisel olemisel  kosmilistes oludes inimkeha muutub ning need mõrvajäljed, mis Maal viiksid kuriteo lahendamiseni, ei pruugi seal aidata.

Teadlaste sõnul võtab kehast välja voolanud veri kosmoses tilkade kuju nagu ka ülejäänud vedelikud, olles kas siis ohvril või liikude allikast kaugemale.

Sõrmejälgede otsimine tavameetoditel ei aita, küll aga saavad uurijad seal kasutada laserskaneeringut. DNA-tõendid säilivad seal vaid mõne aja, seega tuleb kiirustada, et sellist tõendit saada.

Teadlaste sõnul saab kosmoses mõrva uurida näiteks kahtlusaluste higi järgi, higipiisad tuleb kätte saada enne, kui need vett tootvasse kondensatsioonisüsteemi kaovad. Higipiisakde kaudu võib jõuda DNAni.

Läbi inimkonna ajaloo on imimesed kas siis kadedusest, vihkamisest, vihast, ahnusest või mõnel teisel põhjusel oma liigikaaslasi hävitanud ja mõrvu toime pannud.

Üha enam kõlab kosmosega seotud teadlaste ja ärimeeste suust, et inimkond peab leidma veel ühe planeedi elamiseks. 21. sajandil on teadusringkondade ja ettevõtjate pilgud suunatud Punasele planeedile Marsile, kuhu loodetakse lennata juba 15 – 20 aasta pärast, et sinna koloonia rajada.

Inimloomus ei ole muutunud ja selle tõttu võib ka kosmilistes oludes, mis on sageli Maa oludest keerukamad, tulla ette olukordi, mis lõppevad mõrvaga.

Uurijate sõnul on katsed näidanud, et kosmilistes oludes saab käsirelvi kasutada, nagu ka pussnuge ja teisi teravaid tapariistu, samuti mürgitada ja võitluskunsti võtteid kasutada.

Astro- ja kosmonautidel on alates kosmoselendude algusaegadest alati pardal ka mõned relvad kaasas. NASA paneb astronautidele kaasa kaks käsirelva ja matšeete. 

Kosmoselendudel ja teisel planeedil saab mõrva toime panna ka ilma relvi kasutamata, lihtsalt saboteerides elutähtsaid seadmeid, mis toodavad hapnikku ja soojust.  

Kosmoselendude ajaloo jooksul on tulnud mitu korda ette, et mõni seade lakkab töötamast, seades astronautide elu ohtu. Lisaks ohustavad astronaute kosmose enda ohud nagu kosmiline kiirgus, mürgised gaasid ja kahjulikud bakterid.

Kosmilistes oludes tulistamine ei pruugi inimest tappa, pigem tekitab ta skafandrisse augu, mille tõttu kaitseülikond enam ei kaitse ja astronaudini jõuavad elu ohustavad ained, ta ei saa enam hapnikku ja soojus kaob.

NASA õpetab astronautidele juba nüüd, et mida tuleks teha, kui kosmoselaevas mõrv toime pannakse. Samas ei ole kunagi selliseid juhtumeid uuritud, sest kui ka neid on toimunud, on need salastatud.

Igatahes tuleb tulevikus sellele teemale rohkem tähelepanu pöörata, kuna Marsile lend toimub pika aja jooksul ja sel planeedil elatakse väikese kogukonnana isolatsioonis, siis võib seal mõrvu ette tulla. Meeskonnas peaks olema ka krimaaluurija, kellel on vastav ettevalmistus. 

On olemas arvutimänge, milles kosmilistes oludes, kosmoselaevades ja teistel planeetidel otsitakse mõrvarit. 

National Geographicul valmis sari, mis räägib esmamissioonist planeedile Marss. 

Tagasi üles