«Meie Euroopas»: Kristine kasvatab Portugalis lapsi Eesti moodi
/nginx/o/2020/02/06/12918955t1h9b97.png)
7. oktoober 2008, 21:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2008/10/07/81022t1hc065.jpg)
Teisipäevaõhtuse ETV saate «Meie Euroopas» esimeses loos külastas Maire Aunaste Portugalis elavat Kristinet.
Tallinna tüdruk tutvus oma tulevase mehega internetis. Ta tuli Portugali üheksa aasta eest ja on nüüd kolme toreda poja ema.
Tema abikaasa Pedro töötab Lissaboni lennuväljal lennujuhina ja nõustuks sama ametit ka Tallinnas pidama, kui siinne ilm nii külm ei oleks.
«Arvan, et armastuse ja õige inimese võib leida igalt poolt,» ütles Kristine, kes ei usu ettemääratust ja arvab, et oleks mehe võinud sama hästi ka mujalt leida. Juba toona, noore tüdrukuna, mõtles ta pere loomise peale.
Aasta pärast, kui lapsed veidi suuremad, plaanib ta taas kodust välja minna: «Kindlasti tahan minna uuesti ülikooli ja mingi kursuse läbi teha.»
Portugalis ei pöörata laste kasvatamisele eriti tähelepanu ning neid ei distsplineerita eriti. Oma lapsi kasvatab Kristine kindlasti rohkem Eesti moodi. Tema jaoks on tähtis, et laps teaks oma piire.
Kristine räägib poegadega eesti keeles ja nemad vastavad portugali keeles. Kuna Kristinel emakeeles eriti kellegagi rääkida pole, jääb ta sellega juba natuke hätta.
Siiani on tal raske harjuda portugallaste tööstiiliga. «Seda kvaliteeti pole, mis on Eestis,» nentis ta. Lisaks muserdab teda, et seal ei peeta kellaaegadest kinni - tema läheb alati õigeks ajaks kohale ja peab siis tavaliselt ikkagi mitu tundi ootama.
Nii pere kui suvalised inimesed tänavalt võtsid eestlanna hästi vastu. «Pedro emale on tähtis poja õnn ja kuna tema on õnnelik, siis aktsepteerivad nad ka mind,» rääkis Kristine.
Tema sõnul on Portugalis lihtne sõpru leida, kuid usaldusväärset sõpra mitte.
«Tunnen, et Eesti on materiaalsem riik,» sõnas ta. Portugali mehed olevat perekesksed, kuid samas küllaltki macho'd.
Kristine ema Imbi tunnistas, et loomulikult on kahju, et lapsed nii kaugel on. Tema sõnul olevat Pedro lubanud Tallinnasse elama tulla, kui pensionile jääb.
Kristine oli kindel, et Portugali elu ei ole Eesti omast parem: «Kindlasti mitte.» Samas ei tunne ta vajadust igal aastal kodumaad külastada.
Kui Eesti ja Portugali tiimid mängiksid jalgpalli, elaks Kristine sajaprotsendilise kindlusega kaasa eestlastele.