Kas super- ja täiskuu ajavad hulluks ega lase magada?

Täiskuu

FOTO: SCANPIX

Täna, 14. novembril on taevas näha ebatavaliselt suurt kuud ehk superkuud, kuid folkloori ja legendide kohaselt pidavat see hulluks ajama ja takistavat magamist.  

Live Science’i teatel oli eelmine superkuu 1948. aastal ja järgmine on 2034. aastal.

Kuu liigub Maa ümber elliptilisel trajektooril ja selle tõttu on ta vahel meie planeedile lähemal, vahel kaugemal. Kui Kuu on perigees, siis on ta Maale 14 protsendi võrra lähemal kui olles apogees, mis on kõige kaugemas positsioonis olles.

Kui Kuu on Maale kõige lähemal ajal, mis on täiskuu, siis paistab ta 30 protsendi võrra suuremana ja selle kuu kohta kasutatakse sõna «superkuu».

Läbi ajaloo on Kuul olnud tähtis koht kultuuris ja religioonis, samuti on seostatud Kuud haigustega, näiteks epilepsiaga ja vaimsete häiretega.

Peaaegu kõik on kuulnud ja kasutanud fraasi «selle põhjuseks võib olla täiskuu». Arvatakse, et täiskuu ja superkuu ajal on politseil ja parameedikutel rohkem väljakutseid ja tööd, kuid uuringud ei ole seda täielikult kinnitanud.

Mitmes maailma tuntud ülikoolis on tehtud uuringuid, milles on uuritud Kuu mõju inimeste psüühikale ja käitumisele. Arvesse on võetud inimeste sünniaega, haigusi, kaasa arvatud infarkte, surma, enesetappe, vägivalda, psühhiaatriahaiglas ravil olemist, epileptilisi hooge ning ei ole leitud otsest seost täiskuu ja nimetatud aspektide vahel või on need seosed kaudsed.

Teadlaste selgituse kohaselt võisid täiskuu, ka superkuu hulluksajamise legendid ja müüdid tekkida ajal, mil puudus kunstlik valgustus. Inimesed vaatasid siis täiskuud sõna otseses mõttes suu lahti ja magamatuse tõttu olid nad väsinud, tigedad ja agressiivsed. Sellest ka psühholoogilised probleemid.

Kõik teavad, et inimkeha koosneb 75 protsendi ulatuses vedelikest, selle tõttu võib Kuu mõjutada mõningal määral meie füüsilist keha. Kuu mõjul tekib näiteks tõus ja mõõn, kuid inimkeha vedelik võib alluda samadele mõjudele.

Tõus ja mõõn ehk looded tekivad Maa, Kuu ja Päikese vastastikuse külgetõmbejõu tõttu. Tõusu ajal on meretase keskmisest kõrgem, mõõna ajal aga madalam. Looded on eriti tugevad siis, kui Maa, Kuu ja Päike paiknevad ühel joonel.

Sisemeredes ja järvedes on tõus ja mõõn vaevumärgatavad, suurtes meredes ja ookeanides aga selgelt nähtavad.

Teadlaste sõnul mõjutab Kuu mingil määral inimkeha. Maa teeb ümber oma telje tiiru 24 tunniga, looded tekivad kaks korda päevas. Seega võib sama efekt kehtida ka inimkehas olevate vedelike kohta ehk inimesed on kaks korda päevas «tasakaalust väljas», kuid kui on täiskuu, siis see omakorda mõjutab tasakaalutust, kuid ükski teadusuuring ei ole seda täiesti kinnitanud. 

Psühhiaatrite sõnul on alates keskajast arvatud, et Kuu, eriti aga täiskuu tekitab hullust, hallutsinatsioonide nägemist ja teisi psüühilisi häireid.

USA kuulus Mayo kliinik tegi 2006. aastal uurimuse, et kui palju inimesi vajab täiskuu ajal, ajavahemikul kella 18.00 – 6.00 psühhiaatrilist abi. Teadlaste sõnul ei kasvanud täiskuu ajal, kuid ka sellele vahetult eelnenud ja järgnenud ajal psühholoogiliste probleemidega patsientide arv.

Kuid Kanadas Queensi ülikoolis 2010. aastal tehtud uuring, mida juhtis Varinder Parmar, näitas, et Kuu võib mingil määral inimpsüühikat mõjutada.

Uuriti, kui palju oli psühhiaatrilisi patsiente 6, 12 ja 24 tundi enne ja pärast täiskuud. Ilmnes, et neil aegadel oli kerge psühhiaatriline häire kui ka raske psühhiaatrilise haigusega patsiente, kes abi vajasid, kuid mitte väga palju rohkem. Samas oli sel ajal vähem näiteks neid, kellel oli ärevushäire, depressioon ja melanhoolia.

Uuringu teinud tõdesid, et hoolimata tulemustest ei «ulu inimesed Kuu suunas», vaid enamiku inimeste vaimset tervist täiskuu ei mõjuta.

Paljude varasemate uuringute kohaselt kasvas täiskuu ajal psühhiaatriahaiglate abi vajavate patsientide arv vaid ühe protsendi võrra.

Veel on uuritud, kas täiskuu mõjutab arstide ja kirurgide tööd ning leiti, et ei mõjuta.

Samas loomade uuring näitas, et neid võib täiskuu rohkem mõjutada kui inimesi.

USA Colorado ülikooli veterinaarmeditsiini keskuse uuringu kohaselt oli täiskuu ajal suurem arv loomi, kes ravi vajasid. Kasse oli 23 protsenti ja koeri 28 protsenti rohkem, kuid ei ole osatud selgitada, miks see nii on. Oletati, et inimestel meeldis minna täiskuuga jalutama, kuud imetlema ja nad võtsid lemmikud kaasa. Lemmikud said aga öisel ajal jalutades vigastada.

Kuu ja naised on samuti seotud. Kuu mõjutab naiste menstruaaltsüklit, kuid samas on see tsükkel väga kõikuv. Tavaliselt kestab üks menstruaaltsükkel 28 päeva, Kuu tsükkel on 29,5 päeva pikk.

USA günekoloog Winnfried Cutler uuris 1980. aastatel, kas ja kuidas Kuu menstruaaltsüklit mõjutab. Ilmnes, et uuringus osalenud naistest 40 protsendil oli menstruatsioon umbes kaks nädalat enne täiskuud, seega 60 protsendil, mis on suurem arv, ei olnud. Seega ei mõjuta Kuu mitte kõiki naisi.

Mis puudutab loomariiki, siis osa liikide puhul on täiskuu mõju näha, osa puhul mitte. 2001. aasta uuring näitas, et kui suur osa lõvid eelistavad jahti pidada öisel ajal, siis täiskuu perioodil teevad nad seda päevasel ajal.

Saksamaal Max Planki instituudi psühholoogialaboris tehti 2013. aastal katse, milles katsealused pandi laboritingimustes magama. Nad ei teadnud, milline on kuu faas ja kas on täiskuu. See katse näitas, et ei ole kindlast seost, et Kuu mõjutaks ja takistaks teatud faaside ajal magamist.

Teine sarnane katse tehti 2014. aastal ja ka siis ei leitud selget seost Kuu faaside, täiskuu ja magamise vahel.

Kõige värskem selleteemaline uuring pärineb 2016. aasta märtsist, katsealusteks oli 12 erineva riigi 5800 last vanuses 9 – 11 eluaastat. Tulemused näitasid, et täiskuu ajal magasid lapsed keskmisest viis minutit vähem. Teadlaste arvates võisid lapsed ärgata Kuu erksuse tõttu, samas on tänapäeval öisel ajal igal pool kunstvalgust ja selle tõttu on ka teisi põhjuseid, miks lapsed vähem magasid.

Kuigi uuringud on näidanud, et Kuu faaside, vaimse tervise häirete ja magamatuse vahel ei ole otsest seost, on vana müüt Kuu mõju kohta inimpsüühikale visa kaduma.

Teadlaste arvates on selle puhul tegemist platseeboefektiga ehk usk Kuu mõjusse on nii suur, et inimesed arvavadki, et see meie planeedi kaaslane neid mõjutab.

Tagasi üles