Tõelist armastust ei saa valida, vaid see tuleb lihtsalt ära tunda

Foto: PÖFF

“Pulmatants” on režissöör Çiğdem Sezgini esimene täispikk mängufilm, mis  avab keskealise Leyla ning taksojuhi Ahmeti armastusloo kaudu Türgi ühiskonda ühes argipäeva eluolu ja seda korraldavate traditsioonidega.

Nende kahe inimese armastuslugu ümbritseb omakorda suur pere- ning sõpruskond, kes kõik väsimatu agarusega soovivad lisaks enda elule ka teiste elu elada. Keda vastarmunud suure dilemma ees kuulda peaksid võitma, kas oma lähedasi või ainult iseennast?

 

                         Vastab režissöör Çiğdem Sezgin

Milline laul või muusikapala kirjeldab Sind kui režissööri kõige paremini?

Anouar Brahem – “Leila au pays du carrousel”. 

Mis on kõige veidram asi, mis Sinuga hiljuti juhtus?

Filmifestivalil žüriiliige olemine.

Sa jääd nädalaks kinni kinomajja, kus linastub lõpmatult vaid üksainus film. Mis võiks olla selleks filmiks?

Krzysztof Kieslowski “Kolm värvi: sinine” (1993), “Kolm värvi: valge” (1994), “Kom värvi: punane” (1994). See triloogia liigutas mind sügavalt ning ma armastan ja  austan seda režissööri.

Kui Sul oleks võimalik võõrustada enda korraldatud õhtusöögil kahte tuntud režissööri, siis milline oleks Sinu valik?

Lars von Trieri ja Michael Haneke’se, kes on väga intelligentsed ja erilised isiksused.

Kui Sul oleks võimalik kustutada üks film kinoajaloost, siis kas kasutaksid seda võimalust ning milline oleks Sinu valik?

Mul on võimatu filmi kohta selliselt tunda. Kas elu ei oleks parem, kui salliksime nii üksteist kui ka üksteise filme?

PILETID SIIT