USA Alaska ülikooli teadlaste uuring näitas, et talveunes baribalid (Ursus americanus) suudavad vaid väikese kehatemperatuuri languse abil seedimise peaaegu peatada.
Baribalid suudavad kehatemperatuuri langusega seedimise peatada
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
18. veebruar 2011, 14:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Need Põhja-Ameerikas elavad karud on talveunes 5 – 7 kuud ning sellele perioodil nad ei söö, joo, urineeri ega tee väljaheiteid, kirjutab National Geographic.
Kevadel aga ilmuvad koobastest ilma, et neil probleeme oleks.
Juba ammu on teada, et karudel aitab pikas talveunes vastu panna seedimise aeglustumine.
Karud kasutavad seedimise aeglustamiseks kehatemperatuuri alandamist. Iga kümnekraadine langus vähendab organismis toimuvaid keemilisi protsesse poole võrra.
Kuid nüüdne uuring näitas midagi uut. Alaskal elavad baribalid madaldavad oma kehatemperatuuri väga vähe, vaid 9 – 11 kraadi võrra, et nende seedimine praktiliselt seiskuks.
Ka kahanesid karude südamelöögid 55 löögilt üheksale löögile minutis ehk südamelöökide vahel on 20 sekundit.
Kuna seedimist praktiliselt ei toimu, siis ei vaja ka karu organismi rohkem hapnikku.
«Kui inimestel oleks kahe südamelöögi vahe nii suur, siis nad lihtsalt kaotaksid teadvuse ja võiksid surra,» selgitas karusid uurinud loomafüsioloog Øivind Tøien.
Teadlased uurisid Alaska kalandus- ja metsandusameti poolt kinni püütud baribale. Nad mõõtsid erinevate seadmete abil karude kehatemperatuuri, südamelööke ja teisi vajalikke tervisenäitajaid.
Need karud elasid Fairbanksi lähedal asuval katsealal, mis imiteeris nende loomade tavapärast elukohta – metsa.
Tøieni sõnul on fenomen, kuidas karud oma kehatemperatuuri alandavad ja seedimist aeglustavad, üsna vähe uuritud.
Kuid uurijatel on teooria. Karud võivad kasutada sama süsteemi, mida ümisejad. Need talveund magavad loomad suudavad seedimise miinimumini aeglustada seedeorganite väiksemaks tõmbumise teel. Kevade saabudes aga «pakivad» nad seedesüsteemi uuesti lahti ja seavad töökorda.
Barbalid suudavad muuta oma kehatemperatuuri vastavalt vajadusele.
«Näiteks tiine emane baribal ei lase oma kehatemperatuuril kahaneda nii palju, kui seda teevad teised talveunes baribalid, kuna see aitab loodet kaitsta,» lisas California ülikooli teadlane Bryan Rouke.
Mõlemad teadlased rõhutasid, et karudel tehtud uuring võib aidata ka inimesi.
Näiteks saades aru, kuidas karud saavad talveune ajal hakkama väga väikese kogus hapnikuga, võib aidata infarkti saanuid, kellel kaob ajust hapnik ning võivad tekkida ajukahjustused.