/nginx/o/2016/11/10/6060579t1h4007.jpg)
Täna öösel tabas Prantsusmaa kaguosa mitu maavärinat, millest tugevamate magnituud ulatus 3,7 kuni 4,1ni ja nõrgemad olid magnituudiga 2,0 ja 2,1.
Kagu-Prantsusmaad tabas mitu maavärinat
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsuse seismoloogide teatel oli esimene kõige tugevam tõuge kell 3.45 kohaliku aja järgi, hiljem tekkis veel tõukeid ja järeltõukeid, edastab The Local.
Maavärina epitsenter oli 30 kilomeetri kaugusel Gapist, kuid värinaid oli tunda ka Grenoble'is.
Seismoloogide andmetel esines piirkonnas maavärinaid kümne tunni jooksul, need lõppesid täna hommikul kell 7.30 kohaliku aja järgi. Viimase kahe maavärina maginituud oli 2,0 ja 2,1.
Haut-Alpine’i elanike teatel oli maaväinat tunda ja näha, sest mööbel ja majad liikusid.
Prantsuse meedia teatel ehitised kannatada ega inimesed vigastada ei saanud.
Seismoloogid ennustavad, et tulevikus võivad Prantsusmaa kaguosas olla sama tugevad maavärinad, nagu neid tuleb ette Itaalias.
«Me ei tea, millal mõni selline võimas maavärin piirkonda tabab. Siis on see selline nagu on olnud mitmed Itaalia maavärinad, mille tagajärjel hävines palju ehitisi ja hukkus inimesi,» teatas Euroopa Vahemere piirkonna seismoloogiakeskuse esindaja Remy Bossu.
Bossu tõi näitena Itaalia L´Aquila 2009. aasta maavärina, milles hukkus 300 inimest. Juhtum sai nii suure ohvrite arvu kui ka seismoloogide kohtu alla andmise tõttu laia vastukaja.
«Kui Kagu-Prantsusmaal leiab aset maavärin magnituudiga kuus, siis ulatub selle hävitav mõju 15 kilomeetrini. Kõik sõltub sellest, kus on maavärina epitsenter ja hüpotsenter. See võib olla ka mõne linna all ja siis on häving totaalne,» selgitas seismoloog.
Ta lisas, et maavärinate korral on ohus sellised suurlinnad nagu Nice, Marseille, Cannes ja võib-olla ka Lyon.