/nginx/o/2013/07/05/1875614t1ha1bc.jpg)
/nginx/o/2016/10/30/6016953t1he16a.jpg)
Elu24 särav fitnessiblogija Evelin Ainomäe viis hiljuti toimunud Eesti Meistrivõistlustelt Kulturismis ja Fitnessis koju pronksmedali. Maailmameistrivõistlusteni, mis toimuvad juba detsembris Dominikaani vabariigis, on jäänud vaid kuu.
Fitnessistaar Evelin Ainomäe: peale Eesti Meistrivõistlusi kadus isegi šampanjaisu!
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/30/6020071t1h4b24.jpg)
Evelin: Head sõbrad, siin ma olen taas oma iganädalase blogipostitusega.
Seekord mõtlesin pikalt, mida kirjutada ja õige momendi leidmine võttis tavapärasest rohkem aega.
Eelmise nädala võib kokku võtta sõnaga «taastumine». Võistlemine ei ole naljaasi ja paneb põhjalikult proovile nii vaimu kui keha. Vahetult pärast võistlusi tundsin tegelikult suurt kurnatust ja nõrkust. Järgneval hommikul oli kadunud nii söögiisu kui ka janu. Olin ehmunud ja mõtlesin, et mida ma ometi oma kehale teinud olen. See on ju šokk!
Teatavasti ei liialda keegi võistlejatest võistlusnädalal ei söögi ega vedelikuga ning hea isu ja janu oleks olnud organismi loomulik soov. Mina nokkisin aga taldrikult toitu nagu lind ja oleksin parema meelega üldse söömata jätnud. Ilmselt oleksin vajanud veel paari päeva, et puhata, magada ja toibuda. See polnud kahjuks võimalik.
Alustasin nädalat komandeeringuga Riiga. Ise surmväsinud. Kuid olenemata isutusest tegin reisile kaasa vajaliku toidunormi ja sundisin ennast taas täpsetel kellaaegadel nii jooma kui sööma, et keha taas ellu äratada.
Töönädal oli üliaktiivne. Viisin läbi intensiivseid tootekoolitusi nii Lätis, kui Eestis, lisaks kõik muu igapäevane. Oli ka koolinädal, mis vajas parasjagu pingutust, et keskenduda keerulisematele teemadele. Ja jätkuvalt ei saa ma vahele jätta ka treeninguid, kuna suursündmus - MM Dominikaanis läheneb pöörase kiirusega. Täpsemalt on ärasõiduni jäänud kolm pingelist ettevalmistuse nädalat ning nende jooksul tuleb saavutada veel palju.
/nginx/o/2016/10/30/6020081t1h26ab.jpg)
Minu võistlusvorm, mille saavutasin Eesti Meistrivõistlusteks ei olnud kaugeltki veel minu tippvorm ja jumal tänatud, sest tippvormis püsida üle kuu aja oleks olnud ilmselgelt üle jõu käiv katsumus.
Seega sai vorm taas võistlusejärgselt hinnatud ning paika pandud täpne skeem, mille alusel siis supervormini liikuda.
Tänaseks on plaan selline, et pean veel suutma põletada järelejäänud keharasva kolm kilo, mis ei ole sugugi lihtne ülesanne. Selle bikiinifitnessi projekti jooksul olen saanud oma keha kohta aga palju infot – viinud läbi erinevaid uuringud ja mõõtmisi. Pidanud täpset trenni- ja toitumispäevikut, seega on võimalik analüüsida ja mõista, mis siis minu kehale tegelikult mõjub. Selgunud on minu geneetika omapära – kohandun treeningutega ülikiirelt ning lihased kasvavad kohati nagu imeväel. Viimase mõõtmise tulemusena on selgunud, et alates kevadest on juurde tulnud 4,5 kilo puhast lihast!!! See on imestamapanevalt suur number. Selle eest on peamiselt vastutav ilmselt minu geneetika.
/nginx/o/2016/10/30/6020083t1hfc80.jpg)
Suudan treenida suuremahulisi treeninguid ja taastun kiiresti
Sellega kaasneb aga suhteliselt madal kalorikulu ja see teeb minu praeguse allavõtmise plaani äärmiselt keerukaks. Mis toimis kevadel, ei toimi enam nüüd, kuna keha on vahepeal adapteerunud. Õnneks tõestas viimane võistluseelne vereproov, et tervis on jätkuvalt suurepärane. Nii vitamiini- ja maksanäitajad kui ka hormoonid on parimas balansis ja ületreenituse märke kehast leida ei ole. See annab mulle südamerahu ja motivatsiooni eesmärgi poole edasi liikuda.
/nginx/o/2016/10/30/6020255t1h2cd6.jpg)
Kuidas siis jõuda nüüd kolme nädalaga unelmate vormi?
Plaan on karm. Pean iga päev tegema väga raske treeningu (kui aega leiaks, siis isegi kaks) ning samas hoidma toidust saadava energia/kaloraaži madala. Võite isegi arvata, kui «kerge» see on – treenida iga päev intensiivselt jõusaalis ja seejuures süüa vähe.
Olen tõesti kohati väga väsinud ja vahel pean taluma ka peavalu. Jätkuvalt hoiab mind joonel keskendumine lõpptulemusele ja õnneks on siiski jäänud vaid mõni nädal, mil Dominikaanis lavale lähen. Tahan tõesti anda endast parima ja tuua lavale hüpersuper vormi, mis peab olema naiselik, mitte liigselt lihastes, harmooniline ja kaunis. Tegelikult ootan võistlust suure põnevusega ja see mind jätkuvalt tegutsema motiveeribki. Hetkel langeb kaal küll iga päev ja loodetavasti jätkub see nii ka tulevastel nädalatel.
/nginx/o/2016/11/01/6024321t1hc250.jpg)
Söön jätkuvalt planeeritult ja tervislikult
Et tunda ennast nii hästi kui võimalik, pean kindlasti sööma äärmiselt regulaarselt. Kui ettenähtud söögiaeg peaks nihkuma, siis tunnen ennast kohe ülihalvasti, muutun närviliseks ja maad võtab nõrkus. Seda pean iga hinna eest vältima. Hommikusöögiks on endiselt puder, millele lisan valgusisalduse tõstmiseks munavalget. Marjad ja kaneel veel lisaks. Lõunaks söön jätkuvalt kana või kalkuni rinnafileed erinevate juurviljadega. Täistera näkileivad on ka suured lemmikud. Kohvi joon ka endiselt ja enamasti mitte täitsa mustalt, ikka tüütan kohvikutes teenindajaid oma piima erisoovidega, otsides lahjemaid võimalusi. Jah, väikesed muutused toiduvalikus võivad muuta nii palju.
Muide selle nädala reedel on eetris juba mitu nädalat tagasi filmitud Roaldi saade Kanal 2s, milles sai pikalt jutustatud minu elustiilist. Käisime koos saatejuhiga ka ühes lõunasöögikohas uurimas, kas ka bikiinifitnessi võistleja seal söönuks saab. Vaadake ja saate kindlasti endale mõne kasuliku vihje!
/nginx/o/2016/10/30/6016961t1h0a4e.jpg)
Kui mäletate, siis veidi tähistasin ka pronksmedalivõitu Eesti Meistrivõistlustel ja seda väikse šampanjaga.
Pean aga tunnistama, et praegu on ka veini- ja šampanjaisu kadunud. Ja hea ongi! Keha on ikka viimase piiri peal ja milleks seda veel alkoholiga väsitada.
Need kolm nädalat siin Eestis enne ärasõitu on aga täis toimetusi. Pean olema väga keskendunud, et midagi olulist tegemata ei jääks.
Pean hakkama uurima kohaliku võistluslava ettevalmistusi. Minu kolleegid Dominikaanis lubasid mulle otsida kohapeal parima juuksuri ja meikari. Ja kindlasti valmistan siin Eestis oma tiimi abil ette kuvandi, mille matkimist siis nii meigis kui juustel jäljendada soovin.
Uueks mureks on ka bikiinid. Nimelt õnnestus mul türkiisivärvi bikiinid grimmivärviga nii korralikult kokku möksida, et ma neid enam puhtaks ei saagi. Pean hankima uued. Nii olulise võistluse jaoks peavad need olema parimad. Hinnad algavad aga tõeliselt kaunitel võistlusbikiinidel alates 500 eurost!!! Metsik raha! Ja see on vaid väike osa kõikidest kuludest.
Õnneks on mul olemas lennupilet, millele Rannamõisa linnuliha oma õla alla pani ning mille tooteid õige pea nende printreklaamis soovitama hakkan. Jätkuvalt kirjutan toitumissoovitusi ka linnuliha blogis www.linnuliha.ee, kus jagan ka oma lemmikretsepte.
Teha on palju ja pean ennast tõsiselt kätte võtma ning pidevalt sundima ja motiveerima, et projekt edukalt ka lõpule viidud saaks. Ja loomulikult unistan supersooritusest maailmalaval. Kuidas läheb, eks see selgub juba üsna varsti. Kuid juba sinna jõudmine on minu jaoks suur võit ja ühe projekti edukas finaal.
Nüüd aga peangi lõpetama ning oma igapäevaste toimetuste juurde naasma. Loodan, et juba järgmises blogis saan teieni tuua uut ja põnevat selle hullumeelse ettevõtmise kohta! Olge tublid!