1941. aasta Lätis: ajalugu, mida pole võimalik summutada
/nginx/o/2016/11/03/6033625t1h1027.jpg)
9. november 2016, 21:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/09/6057479t1h1f07.jpg)
“Melanija kroonikad” põhineb kirjanik Melānija Vanaga autobiograafial, kuhu ta on talletanud tulevastele põlvedele oma läbitud kannatuste rada, mis kulges küüditatuna Siberisse ja tagasi kodumaale Lätti.
Tema loo avaldamise eesmärgiks ei ole otsida haletsust ega kaastunnet, vaid säilitada osa ajaloolisest tõest selleks, et see enam eales ei korduks. “Melanija kroonikad” on lugu 1941. aastal Lätis elanud 7168 naisest ning 2000 lapsest. See on režissöör Viestur Kairishile debüütfilm. Ta on varasemalt töötanud nii Berliini kui ka Kölni ooperimajades ning Riia Uue Teatri direktorina.
Vastab režissöör Viestur Kairish
Milline laul või muusikapala kirjeldab Sind kui režissööri kõige paremini?
Richard Wagner – “Der Ring des Nibelungen”. See maailm sisaldab endas kõike.
Mis on kõige veidram asi, mis Sinuga hiljuti juhtus?
Mu poeg on minust pikemaks sirgunud.
Kirjelda ennast nelja sõnaga.
Mees, kes elab elu.
Sa jääd nädalaks kinni kinomajja, kus linastub lõpmatult vaid üksainus film. Mis võiks olla selleks filmiks?
Režissöör Werner Herzogi “Fritzcarraldo” (1982). See film on muutnud minu suhtumist võimatusse.
Milline inimene või hetk võtteplatsil on Sinu karjääri kõige enam mõjutanud?
Iseenda hirmude ületamine, et midagi teha, ikka veel ja iga kord.
PILETID SIIT