Riina Solman: mees on õrnem ja haavatavam, enamikel juhtudest jääb kodutuks mees

RIINA SOLMAN Foto: Valimised

Täna Tallinna Õpetajate Majas toimuval isadepäeva konverentsil „Issi ja emme, miks te enam ei kallista?“ avaettekande “Miks läheduse hukk hävitab elu?” teinud heategevusaktivist Riina Solman ütles, et mehed on haavatavamad just psüühiliselt, kuigi ühiskond eeldab, et nad oleksid igas olukorras tugevamad. Seetõttu jäävad 70% juhtudest kodutukus mehed.

“Meeste psühholoogia on teistsugune kui naistel, see on õrnem,” rääkis Oleviste Hoolekande juht, heategevusaktivist Riina Solman. “70% ulatuses jääb kodutuks meesterahvas, harvem naisterahvas. Selle põhjuseks on väga sageli läheduse puudus ja meestel teatavasti ei ole kombeks abi otsida. Kui naine jätab mehe koos lastega maha, mees kaotab töö, siis mehed eelistavad uputada oma mure narkootikumidesse või alkoholi kuni kodu kaotuseni välja. Lähedust, soojust ja armastust on aga kõigile vaja. See on lihtne lause, kuid minu kogemus ja ka statistika näitavad, et seda on raske saavutada või väga raske hoida.“

“Miks mees on haavatavam kui naine?” küsis Riina Solman. “Näiteks kui naine muutub, saab iseseisvamaks, hakkab enda eest hoolitsema, siis mees ei suuda sellega alati toime tulla. Mehed ei kohane, mehed murduvad. Maailma tervishoiuorganisatsiooni andmetel sooritavad mehed 4-5 enesetappu rohkem kui naised. Enesetapjate hulgas on kõige enam just keskealisi mehi ning eakaid naisi. Lahutatud ja vallaliste inimeste puhul on suitsiidirisk samuti suurem. Põhjused on sageli läheduse kaotus, lähedase kaotus, korratu elu.“

„Mehed manavad küll peale suhte lõhki minekut vapra ilme ette, kuid nad on haavatavamad. Naised kannatavad palju rohkem välja,“ märkis Riina Solman. „Naistel on tavaliselt pere ja sõpradega lähedasemad suhted kui meestel, nende jaoks võib partner olla sageli ainus inimene, kellele ta julgeb ennast avada. Seega, meeste heaolu sõltub väga palju nende kaaslastest, naistest. Hoidkem mehi.“

Täna toimuval isadepäeva konverentsil „Issi ja emme, miks te enam ei kallista?“ otsitakse vastuseid olulistele paarisuhtega seotud probleemidele. Sõna saavad: psühholoog-psühhoterapeut Lemme Haldre, praost Marko Tiitus, heategevusaktivist Riina Solman, näitleja Katariina Ratasepp , psühhiaater-psühhoterapeut Andres Sild, vaimulik Meego Remmel, laste psühhiaatriakliiniku juhataja Anne Kleinberg.

PREP-paarisuhtekoolituse mõju uuringust teeb kokkuvõtte psühholoogiadoktor Kenn Konstabel. Debatis „Miks me ikka veel abielus oleme?” arutlevad Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm ja abikaasa, graafik Anu Kalm; kunstnik ja Aasta Isa 2009 Heinz Valk ning abikaasa, kunstiajaloolane Marika Valk.

SA Väärtustades Elu alustas tegevust 2006. aastal koostöös EV Rahvastikuministri bürooga ning selle peamiseks tegevusülesandeks sai raseduskriisi nõustamissüsteemi rajamine Eestis. 2009. aastal alustati perede vaimse tervise terviklikuma toetamise eesmärgil PREP- paarisuhtekoolitusega – täiskasvanute täiendkoolituse vormiga, mis aitab aru saada, mil moel partnerid teineteisega käituvad, kuidas omavahel suhtlevad ja millised on nende hoiakud kooselu suhtes, ning teadvustada, millised on mallid, mida tuleks muuta või parandada.