Hannes Võrno: anonüümsed netikommentaatorid häbenevad omaenda nime (3)

Elu24
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Võrno.
Hannes Võrno. Foto: promo

Anu Välbal käis täna hommikul külas «Missioon. Ühe missiooni päevikud» autor Hannes Võrno.

Kahekümne viie minuti jooksul käidi läbi mitmed põnevad teemad ja nii ei jäänud puutumata ka «Kreisiraadio», milles Võrno omal ajal kaasa lõi. Kunagise populaarse naljasaate kohta tõdes mees, et tegemist oli eluetapiga, mis jättis endast kustumatu jälje. Üks asi on tema sõnul see, mida näeb televaataja ning teine, mida saatetegijad koos läbi teevad. Kas «Kreisiraadio» aga Eesti huumori kullafondi jääb või mitte, näitab tema sõnul aeg. Võrnole tundub näiteks, et juba täna ei saa mingi osa inimestest toonastest naljadest absoluutselt aru.

Raamatu avaldamise kohta ütles endine riigikogulane, saatejuht ja kaitseväelane, et soovis Afganistanis sõpra, kes pidevalt ei tänitaks ning laseks tal olla tema ise. Hannes soovis endast tol hetkel välja saada selle, mida ta tundis ning mõtles. Selleks oli tal vaja sõpra, kes ei teeks talle etteheiteid ning tolleks sõbraks saigi talle tema päevik.

Samuti vesteldi pettumuse teemadel. Siinkohal Võrno küll parandas saatejuht Anu Välbat ning lausus, et tegemist ei olegi nii väga pettumusega, mille ta oma raamatus välja toob, vaid sooviga mitte enam osa võtta. Ühel hetkel ta mõistis, et ei suuda muuta seda, kuidas inimesed liikluses, poes, teatris, kinos ja tänaval käituvad, ja nii otsustaski ta nendesse protsessidesse lihtsalt mitte enam sekkuda.

Viimasel ajal ei pääse intervjuudes mööda ka netikommentaatoritest, kelle kohta endisel poliitikul ja saatejuhil oli öelda järgmist: «Eestlastel on mingi kummaline omandikompleks. Kõigele peab oma nime külge kleepima, nii autole, maalapile kui muule. Siis on aga netikommentaarid, mis lihtsalt ulbivad kuskil. Keegi omaks ei tunnista. Kui see inimene, kes selle kommentaari kirjutab, julgeks mulle oma arvamuse näkku öelda, aktsepteeriks ma seda. Hetkel ei julgeta aga isegi oma nime all kommenteerida, mis on minu jaoks lihtsalt haletsusväärne ja seetõttu pole mul nende arvamustega midagi peale hakata. Neil pole omanikku. Need inimesed häbenevad omaenda nime. See on virts ja seetõttu see mind ei puuduta».

Kuula täispikka intervjuud siit.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles