Jääaja kannibalid kasutasid inimkolpasid jooginõuna

Jääaja kannibalid kasutasid inimkolpasid jooginõuna Foto: foxnews.com

Suurbritannias Somersetis asuvast Gough`i koopast leitud poolikud inimkolbad viitavad jääaja inimeste kannibalismile ning kolpade jooginõuna kasutamisele.

Uurijate sõnul oleks nende puhul nagu tegemist keskkonnasäästliku eluviisiga, kirjutab foxnews.com.

Uurijate sõnul on inimkolpasid jooginõuna kasutatud tuhandeid aastaid. Näiteks 5. sajandil eKr elanud Vana-Kreeka ajaloolane Herodotos kirjeldab Kesk-Aasia sküütlasi, kes olevat oma vaenlaste koljudest peekrid teinud. Sama kirjeldab ka 1. -2. sajandil eKr Vana-Hiina ajaloolane Sima Qian.

Kuid selliste joogianum-pealuude leiud on üsna haruldased.

Hiljuti leidsid arheoloogid kolm sellist koljut Suurbritanniast, need arvatakse olevat 14 700 aastat vanad. Need on esimesed sellised, mis Briti saartelt leitud.

Somersetis asuvast Gough`i koopast leiti vähemalt viie inimese koljujäänused. Neist inimestest noorim oli kolmeaastane, kaks olid teismelised, üks täiskasvanu ja üks eakas.

Koljude uurimine näitas, et alalõualuust oli luuüdi välja imetud. See viitavat kannibalismile.

Pealuudelt leiti kivist nugade ja tööriistade sisselõikeid. Need märgid näitavad, et pärast inimese tapmist ta kolju skalpeeriti ning nahk ja liha kooriti maha. Osa koljust lõigati ära, et jääks alles vaid ümar osa, mis jooginõuks kõlbas.

«Kõige üllatavam nende leidude juures on varajaste inimeste head «lihuniku ja kirurgi» oskused. Kolju puhtaks kraapimine ja sellest nõu tegemine on küllaltki keeruline protsess. Samuti saab sellega seostada varajasi ühiskondlikke rituaale,» selgitas Londoni loodusmuuseumi kuraator Silvia Bello.

Paleoantropoloogi Chris Stringeri sõnul pole teada, mida neisse koljudesse valati. Oletatakse, et kas verd, ürgset veini, taimeteed või siis kasutati lihakausina.