Pissihäda viis Austraalia iidse inimasustuse leidmiseni

Warratyi koobas

FOTO: SCANPIX

Teadlane Clifford Coulthard oli Austraalia kaguosas teadusuuringuid tegemas, kui tal tekkis pissihäda ja ta läks autost välja põit kergendama, kuid just see viis ta tähtsa teadusavastuseni.

Coulthard leidis Austraalia mandri ühe esimese inimeste asupaiga, mis kannab nime Warratyi koobas ja sealsed leiud näitasid, et inimesed elasid Austraalias kaguosas seniarvatust varem ehk juba 49 000 – 46 000 aastat tagasi, edastab news.com.au.

Inimesed jõudsid Austraalia mandrile umbes 50 000 aastat tagasi, esimesed asustused olid looderannikul.

Coulthardi kolleegi Giles Hammi teatel oli see leid nende jaoks ootamatu, kuna nad ei osanud seda otsida. Iidsest inimasustuse paigast leiti üle 46 000 aasta vanuseid jälgi inimtegevusest, näiteks luudest tööriistu ja loomaluid, kaasa arvatud suure kukkurlooma Diprotodon optatum omi ning esimesi märke ookri kasutamisest koopamaalingute tegemisel.

«Tõendid näitasid, et inimesed asusid väga kuiva kliimaga piirkonda elama üsna kiiresti pärast sellele mandrile jõudmist. Samas võtsid nad kasutusele tööriistad ja algelise tehnoloogia, mis võimaldas neil seal hakkama saada,» selgitas Hamm.

Hamm kinnitas, et tänu kolleeg Coulthardi pissihädale jõudsid nad suure avastuse jälile.

«Loodus kutsus ja Cliff likus mööda kuivanud jõesängi kaugemale, leides jälgi inimasutusest ja ookriga koopamaalingud. Autost väljunud mees, kes tahtis põit kergendada, avastas Austraalia ühe tähtsama eelajaloolise paiga,» sõnas Hamm.