Video: miks inimesed enne surnuks külmumist riided seljast võtavad?

Foto: Panther Media/Scanpix

Tegelik elu ja uuringud on näidanud, et hüpotermia tekkides ja enne surnuks külmumist viskavad paljud inimesed riided seljast, kuid miks nad seda teevad? Mis põhjustab sellise vastuolulise käitumise?

Seeker.com reporter Sapna Parikh uuris, mis selle fenomeni taga on.

Uuringu kohaselt võtab enne surnuks külmumist riided seljast 20 – 50 protsenti hüpotermiaga inimestest. Teadlased ei tea täpselt, mis seda põhjustab, kuid välja on käidud mitu teooriat, esimese kohaselt tõmbuvad jahedas veresooned kokku, kuid siis tekib uuesti kiire verevool, tuues kaasa kuumatunde. Teise teooria järgi mõjutab külm hüpotalamust,  mis on endokriinsüsteemi keskus ja mis aitab kehatemperatuuri reguleerida. Hüpotermia all kannatajad ei tunne külma, neil võib tekkida palavustunne.

Hüpotermia ehk alajahtumise puhul langeb kehatemperatuur alla 35 kraadi ja keha ei suuda enam hoida normaalset temperatuuri, mis on  36 kraadi ümber. Alajahtunud inimesel tekib uimasus ja ta ei ole oma olukorrast tavaliselt teadlik.

Teadlaste sõnul kahjustab külm esmalt käsi ja jalgu, veresooned tõmbuvad kokku ja veri ei liigu enam seal nii kiiresti nagu tavaliselt. Alajahtumisel suunab keha vere elutähtsatesse organitesse, eelkõige südamesse. Kui aga keha on külmaga võitlemisest väsinud, võib verevool uuesti kiireneda, see toob kaasa kuumatunde.

Veel ühe teooria järgi mõjutab külm aju, eriti aga hüpotalamust, mis on kehatemperatuuri kontrollikeskus. Hüpotalamus saadab kehale signaali, et on palav ja selle tõttu võivadki külmast segased inimesed riided seljast võtta.

Hüpotermia all kannatajatel on täheldatud ka niinimetatud pesastumiskäitumist ehk nad tõmbavad end kerra nagu talvituvad loomad ja üritavad end mõnda kitsasse kohta ära mahutada. Teadlaste sõnul on kerra tõmbumine ja kitsa koha valik alateadlik käitumine, kuna aitab vähendada keha soojakadu.

Alajahtumine ja surm ohustab nii mägironijaid kui matkajaid, kuid ka eakaid, kelle kodus on jahe.