Prantsusmaa võimud andsid käsu sadamalinnas Calais's asunud põgenikelaager, niinimetatud džungel lammutada ja sealsed elanikud paigutada üle Prantsusmaa asuvatesse põgenikekeskustesse.
Pildid: põgenikud läksid omavahel Pariisi Stalingradis kaklema
Pärast Calais' laagri lammutamist on paljud põgenikud suundunud Pariisi, kus on juba varasemast palju põgenikke, nende kahe grupi vahel lahvatas vihavaen, kus relvadena kasutatakse nii nuiasid kui pudeleid.
Prantsuse meedia arvates on irooniline, et migrantide väljaastumised ja kokkupõrked toimuvad Pariisi Stalingradi piirkonnas, kus asub samanimeline metroojaam. Nõukogude Liidus Stalingradis toimus 1942. – 1943. lahing, milles Punaarmee takistas Saksa vägede edasiliikumist Doni ja Kubani aladele ning Kaukaasiasse.
Veel ei ole täpselt teada, mis põgenike «kaklusklubi» põhjustas, kuid nii meedia kui võimud oletavad, et selleks oli põgenikelaagri lammutamine ning vanad olijad ei soovinud uustulnukate saabumist.
Calais' laagris olnud 100 000 põgenikust umbes 5000 on nüüdseks paigutatud ametlikesse põgenikelaagritesse, kuid on neid, kes ei ole allunud Prantsuse võimude käsule ja korraldusele ning üritavad omal käel Suurbritanniasse jõuda. Osa Calais' laagris olnutest suundusid Pariisi, kus juba varasemast olid Stalingradi metroojaama lähedal end sisse seadnud sajad põgenikud.
See isetekkeline laager asub pearongijaama Gare du Nordi lähedal, sealt sõidavad Eurostari rongid mitmesse Euroopa linna. Pariisi võimude arvates võivad põgenikud üritada selle kaudu Prantsusmaalt lahkuda.
President François Hollande teatas, et Prantsusmaa peab isetekkelised põgenikelaagrid keelama ja lõhkuma ning see, mis juhtus Calais's, toimub ka Pariisis ehk telklaager lammutatakse.
Märulipolitsei teatel toimub Stalingradi metroojaama juures politseioperatsioon seni, kuni telklaager on sealt kadunud ja põgenike vägivald vaibunud.
Pariisis avatakse selle nädala lõpul sealne esimene ametlik põgenike majutus ning Calais't Pariisi saabunud migrandid loodetakse sinna paigutada. Uues paigas on voodikohti ainult 400-le meesoost põgenikule ja see ei pruugi olla piisav. Selle aasta lõpul avatakse Pariisi eeslinnas Ivry-sur-Seine'is veel teine ametlik põgenikekeskus, kuhu majutatakse naised ja lapsed. Kohti on seal 350.
Kohalikele elanikele on põgenikekeskuse avamine vastumeelt, kuna nad arvavad, et sisserändajatega koos kasvavad kuritegevus, vargused ja sissemurdmised ning see mõjub halvasti äritegevusele.
Prantsuse võimud üritavad tegeleda ka sadade laste ja noortega, kes on jäänud kas lammutatud Calais' laagri alale või suundunud omal käe Prantsusmaa teistesse linnadesse, et sealt üritada Ühendkuningriiki pääseda.