/nginx/o/2016/11/02/6027251t1h1b75.jpg)
Rootsi põhjaosas asuv väikelinn on seal esimene, kuhu paigaldatakse lisaks rootsikeelsetele tänavasiltidele ka saamikeelsed sildid.
Põhja-Rootsi väikelinn saab saamikeelsed tänavasildid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saamid on elanud Skandinaavias alates viimasest jääajast, mis oli 10 000 aastat tagasi, nad kasutavd seni laialdaselt saami keelt, edastab The Local.
Rootis Liberaalse partei Arjeplogi esindaja Lars-Nila Lasko käivitas kampaania, et tänavasildid oleksid saamikeelsed ja nüüd andis kohalik omavalitsus selleks nõusoleku.
«Sain kohalikud võimud nõusse, et tänavasildid oleksid saami keeles. Samas ei ole nende paigaldamine odav, minnes maksma umbes 800 000 Rootsi krooni (85 000 eurot). Raha selleks lodetakse saada nii Euroopa Liidu vähemusrahvastele suunatud projektide kaudu kui Saami parlamendi kultuurikomiteelt. Protsess võib kujuneda üsna pikaks, kestes 2 – 3 aastat,» selgitas Lasko.
Norras ja Soomes on saami aladel saamikeelseid silte, kuid Rootsis mitte.
«Rootsis on sajandeid olnud domineeriv rootsi kultuur ja keel, kuid ka vähemuste kultuurile on tähelepanu pööratud, üks neist on saami raadio, mis käivitati juba 1952. aastal,» lisas partei esindaja.
Lasko lisas, et Rootsi on suur ja saamid elavad pealinnast Stockholmist kaugel, selle tõttu ei teata seal saamidest eriti midagi.
Saami keeled (ka lapi keeled) on rühm soome-ugri keeli, mida räägivad Rootsis, Norras, Soomes ja Venemaa Koola poolsaarel elavad saamid.