Nädalavahetuse lõpu alguseni püsis veel lootus, et äkki saab tänavu totaal-košmaarselt põrunud odaviskaja Andrus Värnik naasta peagi täie jõuga tegevuse juurde, mille viljad võiks kogu rahvale tuleval suvel rõõmu valmistada.
Aidakem Värnikut!
Aga nüüd näib see lootus kustuvat. Selle asemel, et saaks hakata trennis aegsasti otsima, kuhu kadus tema kuldne viskekäsi, näitas Värnik kauaoodatud tantsusaates koos Kaisa Ojaga nii kauneid poognaid, et ilmselt ootab teda mullune Erki Noole saatus.
Nool tuli mäletatavasti koos Ave Vardjaga eelmisel tantsuhooajal kolmandaks. Värnik, paistab, et liigub koos Ojaga samal kursil: neist olid avasaates paremad vaid koolitusguru Peep Vain ja Olga Kosmina.
Ent Värniku suur erinevus võrreldes Noolega seisneb selles, et kui Nool tuli tantsima karjääri lõpetanu ja olümpiavõitjana, siis parimas sportlaseas Värnikul on suurim suurvõit saamata. Järgmine aasta Pekingi olümpial, mööngem, on tal selleks elu viimane šanss.
Ilmselt, kui otsustada Värniku viimatiste ütlemiste põhjal, on ta hakanud ka ise sellest aru saama. Naisteleht kirjutab, kuidas Värnik olla ootamatult avastanud, et on andnud sõrme saatele, mis tal odaviskele keskenduda ei luba. «Ma ei saa siiani päris hästi aru, mis ma tantsusaates teen ja kuidas läks nii, et sellega nõustusin,» lausus ta.
Samuti, kui Naistelehe saunajutte uskuda, oli Värnik hiljuti sünnipäevapeol praalinud, et võib lepingu saatega, milles osalemine tal aeg-ajalt masendust tekitavat, üles öelda ja trahvi 100 000 krooni oma taskust kinni maksta.
Et vabastada Värniku vaim rusuvatest siseheitlustest ja säästa ta pangaarvel summa, mis kuluks hädasti talvistes ja kevadistes soojamaalaagrites käimiseks – oda ju lumega eriti ei viska –, teeks nii žürii kui rahvas talle heateo, kui Eesti olümpiamedalilootuse saatest välja hääletaks.
Ja et keegi ei võtaks siinset üleskutset personaalselt Värniku-vastasena, olgu lisatud, et järgmisena tuleks välja hääletada Kristiina Ojuland. Väitis ju tema suvel SL Õhtulehele väitis, et «riigikogulane on valitud neljaks aastaks, 24 tundi ööpäevas ja 365 päeva aastas». Laskem inimestel oma tööd teha!