Merike Veskus: Enelin Meiusi oli kirju ja müstiline naine

Anu Saagim
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kanal2 režissöör Merike Veskus
Kanal2 režissöör Merike Veskus Foto: Arno Saar/Õhtuleht

Kanal 2 režissöör Merike Veskus sõbrunes Eesti moemaailmale tuule tiibadesse puhunud  Enelin Meiusiga juba ETVs töötamise päevil ning oli talle toeks kuni surmani. Veskus meenutab moekuningannat, kui väga kirjut ja müstilist inimest.

Merike Veskus: Meie tutvus sai alguse Kunstnike Liidu aegadest. Enelin oli seitsmekümnendate lõpus Kuku klubi direktriss. Hiljem tegeles Tallinna Mööblivabrikus toitlustamisega.

Viimastel aastatel, kui Enelin oli Eestist eemal, pidasin temaga paar korda nädalas maha pikki telefonivestlusi. Ta lihtsalt tahtis rääkida. Teda huvitas väga, mis Eestis toimub.

Samuti tundis Enelin huvi, mis seisus on tema asjad viimased kolm-neli aastat olnud kodumaal. Kas tal pannakse käed kohe raudu, kui ta üle piiri astub. Aitasin tal seda uurida.

Olgem ausad, meil kõnnivad siiani vabalt ringi palju jubedamate pettusskeemidega hakkama saanud lugupeetud ärimehed, kui Enelin Meiusi.

Miskipärast on aga just Meiusi  äritegevus Eesti meedias kolossaalselt üles puhutud. Igast august loobitakse tema suunas ainult soppa.

Suhtlesin politseiga, samuti Maksu-ja Tolliametiga. Mitte ühtegi pankroti- või kriminaalmenetlust pole kunagi tema vastu algatatud.

Kirjutatakse, et tal oli võlgnevusi 15 miljoni krooni eest. Tegelikult vedasid Meiusi rahad laiali tema enda inimesed. Samad inimesed, kellega koos ta äri ajas.

Ajadki olid toona teistsugused. Firmasse tuldi automaatidega, tassiti asju minema... Ka Eneliniga käituti julmalt. Ta oli toonud Prantsusmaalt ilusalongiseadmeid, mis kõik laiali tassiti, varastati... Need olid julmad ajad.

Miks aga ei räägita sellest, kui palju head Enelin teinud on? Koos Saksamaa suursaadikuga aitas ta Eestist Saksamaale ravile toimetada verevähki põdeva lapse. Laps sai terveks. Kus on need vanemad nüüd? Miks nad sõna ei võta ja ei ütle kõva häälega, et Enelin Meiusi päästis nende lapse elu?

Kus on kõik need inimesed, kes on ta rinna najal nutnud ja abi palunud? Ta aitas neid kõiki. Sellest ei räägi mitte keegi.

Olgem ausad, Enelin Meiusi andis Eesti moemaailmale tiivad.

Sellest ei räägi samuti enam keegi. Miks me analüüsime pidevalt, mis on inimeses halba? Miks me ei räägi tema särast, tema oskusest olla... Kõik tema firmas töötanud lihttöölised räägivad Enelinist siiani ainult head. Ta oli nende vastu aus ja hooliv.

Enelin oli pikalt plaaninud Eestisse naasmist. Juhul, kui tal polnud midagi karta võimuesindajate poolt, siis miks kodumaale naasmine siiski nii pikalt venis ja lõpuks ei täitunudki?

Enelinil oli Moskvas oma ihuarst, kellesse ta väga uskus. Tema ümber oli doktorite ja parimate arstide eliit. Ta maksis ravi eest paksu raha, sest muidu oleks ta juba ammu manalateel olnud. 

Tal oli jalga mitmeid kordi amputeeritud, oli neere siirdatud... Tegelikult olid arstid talle pikema eluaja prognoosinud. Enelin oli kindel, et jõuab tulla koju surema.

Viimastel nädalatel uuris ta näiteks palju Moskvast äratoomine maksma läheb. Ta tundis end suhteliselt hästi. Siis tuli paks lumi ja külm ning Enelin arvas, et võib-olla peaks veidike veel ootama.

Tal lõi jalga mädanik. Gruusiast toodi kohale sõjaväearst, kes tegi imesid. Mees tegi sellised süstid, mida tehakse sõduritele lahinguväljal. Arstid imestasid, kuidas ta mädaniku edasimineku Enelini jalas seisma pani. Temast pumbati vett välja. Enelini süda ütles lõpuks lihtsalt üles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles