Teadlased avasid üle sajandite Iisraelis Jeruusalemmas Püha Haua kirikus hauakoha, kuhu väidetavalt sajandeid tagasi maeti Jeesus ja mis viimati oli avatud 1555. aasta paiku, enne kui see kaeti marmorplaatidega.
Pildid: Jeesuse väidetav hauakoht avati üle sajandite
Arheoloogid eemaldasid marmorplaadid ning viivad matmispaigas, mis kannab ladina keele nime aedicula, läbi uuringu, saamaks andmeid, kas sinna kunagi kedagi tõesti maeti ja kuidas maeti, edastab AFP.
Kristliku legendi kohaselt maeti Jeesus 30. aastal pärast roomlaste poolt risti löömist ja sellelt mahavõtmist lubjakivisse raiutud hauakambrisse ning naine, kes kolm päeva pärast ta matmist teda vaatama läks, ei leidnud surnukeha, vaid tühja kambri.
Jeesuse väidetavat hauakambrit uurib Kreeka tehnikaülikool, mis varem on korraldanud uurimisi ja juhtinud Ateena akropoli ning Istanbuli Hagia Sophia basiilika renoveerimist.
Arheoloogid leidsid marmortahvlite eemaldamisel kiviklibuse kihi, mille otstarve on teadmata, kuid mida testitakse. Edasi analüüsitakse osa, kus väidetavalt Jeesuse surnukeha pandi.
Legendi kohaselt leidis Jeesuse matmiskoha Rooma esimese kristliku keisri Constantinus Suure ema Helena aastal 326 pKr ning poeg lasi ehitada paika, kus kunagi oli jumalanna Aphrodite tempel, kristliku kiriku, mis valmis 335. aastal pKr.
National Geographic Society arheoloogi Frederik Hieberti teatel oli neile üllatuseks, et pärast marmorplaatide eemaldamist vaatas neile vastu täitematerjali kiht, kuid selle all on lubjakivist osa.
Teadlased uurivad Jeesuse oletatavat matmispaika neli miljonit dollarit dollarit maksva renoveerimisprojekti raames, seda rahastab Jordaania kuningas Abdullah II.
Hauakoht avati pärast seda kui Püha Haua kirik külastajatele ja palvetajatele suleti. Kui aedicula`s on tavaliselt küünlad, siis nüüd pandi sinna võimsad ehitusprožektorid, et paika korralikult näha ja jäädvustada.