/nginx/o/2016/10/28/6011993t1hfcc1.jpg)
Maal on teada, et kosmilised tingimused võivad olla inimestele ohuks, kuid kuidas saaks inimene ikkagi endast kosmosesse märgi maha jätta?
Surnud astronautidest võib saada elu allikas?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuna kosmoseagentuuridel ja eraettevõtjatel on kavas mitmeid ambitsioonikaid kosmose vallutamise plaane, siis tõenäoliselt võib ette tulla ka astronautide hukkumist kosmilistes tingimustes, edastab Daily Mail.
Teadlased käisid välja ulmevaldkonnast idee, et surnud astronautidest võivad mõnel teisel planeedil saada elu külvajad.
Nad rõhutasid, et elu tekkeks peavad olema sobivad tingimused, et inimkehal olevad mikroobid saaksid uues keskkonnas ellu jääda ja paljuneda. Seega saavad hukkunud astronaudid olla elu stardipaketiks.
Mikroobide edukas transportimine uude keskkonda sõltub kolmest põhifaktorist: surnukeha kaitsmine, säilitamine ja keha lendamise aeg.
Astronaudi surnukeha peaks jõudma võimalikult kiiresti mõne planeedi pinnale, sest kui ta on liiga kaua kosmoses, võivad ta kehal olevad väikeorganismid saada kahjustada kosmilise kiirguse tõttu ja seega kahaneb võimalus elu edasiseks arenguks.
Teadlased selgitasid, et isegi siis, kui astronaudi kehal on kõik mikroobid surnud, võib ta ikkagi olla elu allikaks, kui satub planeedile, kus on olemas elu tekkeks vajalikud tingimused ja molekulid, näiteks DNA aluseks olevad trifosfaadid.
USA Louisiana ülikooli mikrobioloogi Gary Kingi sõnul suudavad osad mikroobid jääda ellu väga karmides oludes.
«Meil on varasemast kogemus, et mikrobioloogilist elu leidub meie planeedil näiteks igikeltsas, mida saab pidada kosmilise keskkonnaga sarnaseks. Tegemist on organismidega, mis on seal olnud miljoneid aastaid. Kui tegemist on lennuga lähialale, näiteks Marsile, siis on kindel, et inimkehal olevad bakterid jäävad ellu. Pean silmas eelkõige Deinococcus radiodurans baktereid, mis suudavad ellu jääda väga vähese vee ja suure kiirguse tingimustes,» teatas King.
Mikroobidel on suuremad ellujäämisšansid meie päikesesüsteemis, sest mida kauem nad on kosmilise kiirguse käes, seda enam nende ellujäämisvõimalused kahanevad.
Kui aga hukkunud astronaut koos ta kehal olevate mikroobidega liigub teise süsteemi, näiteks Proxima Centaurisse, siis kahanevad mikroobide väljavaated märgatavalt, kuna keha on liikunud liiga kaua kosmilise kiirguse käes ja tugev kiirgus võib tekitada DNAs ja RNAs mutatsioone.
«Tegelikult ei saa midagi välistada, sest inimkehal olevatest mikroobidest mitte kõik ei pea ellu jääma, piisab vaid paarist või isegi ühest,» lisas King.
Teadlaste arvates võivad õigesse keskkonda sattunud mikroobidest tekkida uued senitundmatud liigid.
«Kui astronaudi surnukeha laguneb planeedil, kus tingimused on õiged, siis ta kehalt pärinevatel mikroorganismidel võivad tekkida uued omadused ja seega saab tekkida uus liik,» teatas Harvardi ülikooli meditsiiniteadlane Jack Szostack.
Šotimaa Glasgow ülikooli keemiku Lee Cronini arvates peaks kosmoses elu külvamise tõenäosuse suurendamiseks hukkuma terve astronautide meeskond.
«Elu tekkevõimalused on suuremad, kui korraga hukub palju astronaute, mitte ainult üks. Samas peavad nad sattuma õigele planeedile ja õigesse keskkonda,» nentis Cronin.