Video: teadlaste leidsid esmakordselt hiidsisaliku aju

Hiidsisaliku fossiilne ajuosa

FOTO: SCANPIX

Briti Cambridge’i ja Oxfordi ülikooli teadlaste sõnul tegid nad esmakordselt kindlaks hiidsisaliku ajutüki, mis pärineb hiiglaslikult, 133 miljonit aastat tagasi elanud hiidsisalikult.

Väikese kivi suuruse fossiilse ajutüki leidis 2004. aastal Sussexist inglasest fossiilikütt, kes edastas selle teadlastele, kirjutab foxnews.com. 

Elektronmikroskoobi analüüs näitas, et see osa võib pärineda Iguandoni liigi hiidsisalikult, kes elas varajasel kriidiajastul ja kes oli taimetoiduline.

Cambridge’i ülikooli paleontoloogi David Normani sõnul oli mikroskoopuuringus näha ebatavalist struktuuri,  kuid mitte sellist krimpsus, nagu palja silmaga seda vaadates näeb.

Norman lisas, et hiidsisalikult pärinevas asjuosas on mitu kihti, millest osa meenutab inimaju ajukelmet, mis koosneb sidekoelistest kestadest ja mis ümbritseb aju.

Norman ja ta meeskond on veendunud, et ka sel hiidsisalikul oli ajukelme, samuti ajukude ja veresooned. Mikroskoobi all uuritud ajuosa pärineb suure tõenäosusega ajukoorest.

Paleontoloogide teatel on uuritud ajuosa sarnane tänapäeval elavate lindude ja krokodillide ajuga, kinnitades et need loomad on omavahel kauges suguluses.

Esmalt arvas osa teadlasi, et hiidsisaliku aju oli üsna suur, kuna selle oli näha kolju rõhumise jälge.

«Tegelikut sai see ajuosa säilida vaid tänu sellele, et looma pea oli hukkudes alaspidi ja aju vajus vastu ülemist koljuosa, kus ta kinni jäi,» teatas Norman.

Uuringu kaasautori Alex Liu teatel on hiidsisaliku ajuosa säilimine miljoneid aastaid erakordne, seega on ka leid erakordne.

Teadlastemeeskond arvab, et kui hiidsisalik suri, siis ta aju sõna otseses mõttes marineeriti, kuna kehas oli kõrge happelisus ja vähe hapnikku. Selle põhjal oletatakse, et ta kukkus kas sohu või rabasse, kuid sellest väikesest ajutükist ei saa täpseid järeldusi teha.  

Tagasi üles