Video: allveeteadlased leidsid Mustast merest 40 Bütsantsi ja Ottomani laevavrakki

Foto: Youtube

Alveeteadlaste sõnul on Musta mere sügavustes laevade surnuaed, milles on umbes 40 hästi säilinud laevavrakki Bütsantsi ja Ottomani impeeriumi aegadest.

Ekspertide teatel asuvad vrakid nii sügaval, et sealsed  tingimused on laevade säilitamiseks ideaalsed, kuna puuduvad hapnik ja elusorganismid, edastab Daily Mail.

Teadlased uurisid Musta merd 1800 meetri sügavusel ja 1250 kilomeetri kaugusel rannast, kasutades selleks kaugjuhitavaid allveeroboteid. Nende esmaseks eesmärgiks oli merepõhja kaardistamine, kuid nad leidsid eest palju laevu.  

Projekti taga on Briti Southamptoni ülikooli Black Sea Maritime Archaeology Project (Black Sea MAP), mille juhi Jon Adamsi sõnul huvitavad neid,kuidas Musta mere veetase on aegade jooksul muutunud ning kuidas see on rannaalade elanikke, eelkõige Bulgaarias elavaid inimesi mõjutanud.

«Teeme merepõhja geofüüsilisi uuringuid, et saada teada, milline oli sealne merepõhi sajandeid tagasi, eelkõige pärast viimast jääaega, ja paneme tulemuste põhjal kokku Musta mere arengu ja muutumise ajaloo,» lisas Adams.

Mustal merel liikusid nii iidse Kreeka ja Rooma, kuid ka Bütsantsi, Ottomani ja Vene impeeriumi laevad.

Kui aga Otomani türklased 1453. aastal Konstantinoopoli vallutasid ja selle Istanbuliks ümber nimetasid, sulgesid nad Musta mere välislaevadele ja kaubandusele. Alles 400 aastat hiljem, 1856. aasta Pariisi rahulepinguga said sellel merel ka teiste riikide laevad seilata.

Adamsi sõnul said nad Musta mere projektis kaks kärbest ühe hoobiga, sest lisaks merepõhja kaardistamisele leidsid nad laevade surnuaia. Ta lisas, et juba 150 meetri sügavusel on olud sellised, et puudub hapnik ja elusorganismid, mis puitu kahjustaksid.

Teadlaste uuring näitas, et Musta mere põhjas olevate laevade seas on erilisi aluseid, mida varem ei ole teiste veekogude põhjast leitud.