/nginx/o/2011/02/15/516415t1h3607.jpg)
Briti Manchesteri ülikooli teadlased uurisid ja katsetasid Egiptuse muumiate kunstvarbaid.
Muumiate kunstvarbad on maailma esimesed proteesid
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijate sõnul on tegemist maailma vanimate proteesidega, vahendab Helsingin Sanomat väljaanet Lancet.
Teadlased tegid kahest suure varba proteesist koopia. Neist esimene, Suurbritannias Londoni meditsiinimuuseumis asuv niinimetatud Greville Chesteri suurvarvas, on valmistatud linast ja loomakontide liimi segust ning kaetud kipsiga.
Teine, Kairo Egiptuse muuseumis säilitatav suure varba protees on aga valmistatud puust ja nahast ning see on voolitud väga varba sarnaselt.
See protees kuulus preestri tütrele, kes kandis nime Tabaketenmut. Oletatakse, et ta kaotas suure varba diabeedi tõttu.
Niinimetatud Greville Chesteri suurvarvas on valmistatud umbes 660 eKr. ja Egiptuse muuseumi varvas 950 – 710 eKr. Esimene kunstvarvas sai nime ta leidja, kirikuõpetaja Greville Chesteri järgi, kes tegi 1880. aastatel Egiptuses väljakaevamisi.
Varbaproteesid võivad olla ka omalaadsed hauapanused. Nimelt soovisid vanad egiptlased, et surnud läheksid teispoolsusse võimalikult tervikuna. Kui mõnelt isikult puudus surres kehaosa, siis sai ta proteesi ja maeti koos sellega.
Manchesteri ülikooli uurijale Jacky Finchile jäi silma, et proteesid olid pisut kulunud, mis võib viidata, et nende omanikud kasutasid neid juba eluajal.
Finch ja ta kolleegid katsetasid suurtest varvastest tehtud proteesikoopiaid kahel isikul, kellel suur varvas puudus.
Uurijate kinnitusel ei ole suure varba proteesi valmistamine lihtne, kuna umbes 40 protsenti inimese kehakaalust kannavad suured varbad. Ka aitavad suured varbad tõhusalt kaasa jala sujuvale liikumisele.
Suure varba kaotanud peavad õppima tasakaalu mujale jalale kandma ning tavapärasest erineval viisil liikuma.
Uuringu tulemused näitasid, et Vana-Egiptuse varbaproteese sai kasutada. Neid katsetanute kinnitusel aitasid need proteesid kõndida, nagu neil oleks oma varvas alles.
Katsealuste sõnul tundus Kairo Egiptuse muuseumi puidust protees mugavam, kuid Greville Chesteri suurel varbal olid oma eelised.