/nginx/o/2016/10/20/5980703t1h1093.jpg)
Arheoloogilised leiud näitavad, et kiviaja inimeste, kes elasid umbes 5000 aastat tagasi, menüüs olid grillitud närilised.
Kiviaja menüüs olid grillitud uruhiired
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Briti Orkney saartelt Skara Braest leitud loomaluude uurimine näitas, et seal elanud inimesed grillisid ja keetsid uruhiiri, samas nende populatsiooni kahandades ehk see võis olla ka näriliste tõrje, edastab BBC.
Arheoloogide sõnul on Orkneylt leitud uruhiire luudel näha grillimise, keetmise ja söömise jälgi ning uruhiire luudeleiud on esimene tõend, et Euroopas toituti neoliitikumis närilistest. Närilisi kasutati toiduna ka järgnevatel sajanditel, Rooma impeeriumis peeti mitte uruhiirt, vaid unihiirt delikatessiks.
Šotimaa rahvusmuuseumi teadlase Jerry Hermani teatel oli kiviajal Orkney saartel palju uruhiiri, kes võisid siis eluasemetes nuhtluseks olla. Kuna nende näriliste liha oli maitsev, siis püüdisd elanikud neid söögiks, samas tegeledes näriliste tõrjega.
Leitud umbes 60 000 luu seas oli nii uruhiirte kui põldhiirte luid ja kuna luukogus on suur, siis lubab see arvata, et kiviaja inimesed sõid neid närilisi sadade aastate jooksul.
«Osadel luudel on näha viiteid tulel grillimisele, mis muutis liha pehmeks. Kuna uruhiired on väikesed, siis sai vaid ühe suutäie, seega tuli süüa mitu uruhiirt, et kõht täis saada. Need närilised olid valguallikad,» selgitas Herman.
Geeniuuring näitas, et uruhiired jõudsid Orkney saartele praeguse Belgia alalt koos seilajate, kaupmeeste ja farmeritega.