Eestis hakatakse rahvusvahelisi muusikamänedžere koolitama

Iiris Vesik on üks neid Eesti muusikuid, kes Tallinn Music Weekilt tuule tiibadesse saanud. Foto: Sandis Vāgners

Märtsis hakkab Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia (EMTA) koolitama spetsialiste, kes oskaks eesti muusika laia maailma viia.

«Isegi korralik eestikeelne sõna puudub meil «muusikamänedžeri» kohta,» ütles EMTA välissuhete prorektor Marje Lohuaru. Eesti keele seletavale sõnaraamatule toetudes võiks seda sõna tähistada «muusikakorraldaja» või «muusikajuht».

«Muusikamänedžer on vahelüli loojast muusika tarbijani ning professionaalseid mänedžere napib. Muusikakorraldamine on terve kompleks oskusi ja teadmisi, mida tahame nende kursuste raames inimestele jagada,» rääkis Lohuaru. «Eestis on selliseid professionaale vähe. Leidub üksikuid väga jõudsalt arenenud sündmusi, näiteks Helen Sildna korraldatav Tallinn Music Week (TMW). Samuti on aastate jooksul teinud oma tööd MTÜ Eesti Muusika Eksport. Paraku ühtset ekspordisüsteemi pole.»

Selle parandamiseks kavatsebki EMTA viieosalise kursuse käigus välja koolitada 30 asjatundjat, kes oskaksid eesti muusika laia maailma viia. Aastane kursus tahab katta võimalikult palju ekspordipotentsiaaliga muusikavaldkondi klassikast popini. Aastasel õppesessioonil saab osaleda ka töö või muude õpingute kõrvalt. Pärast lõpetamist pääsevad kümme paremat praktikale mõnda rahvusvahelisse muusikaorganisatsiooni.

Kursus koosneb viiest kolmepäevasest õppesessioonist, mille käigus võetakse läbi muusikaettevõtluse alused, muusikatööstuse peamised valdkonnad, muusikaäri õiguslik keskkond, kommunikatsioon ja turundus ning lõpuks tulevikusuunaga innovatsioon. Viimane osa käsitleb seda, kuidas sotsiaalsed ja tehnoloogilised muutused mõjutavad muusikaäri.

Kursuste algus ja lõpp on seotud kahe suure üritusega: märtsis Tallinn Music Week ja septembris Eestis toimuv rahvusvahelise muusikanõukogu neljas maailma muusikafoorum. Lohuaru rääkis, et loenguid viivad läbi välislektorid. Pooled neist valiti koostöös TMWga ja teise poole soovitas Sorbonne’i ülikooli professor Kevin Klenmann, keda seovad Eestiga pikaajalised sidemed.

Huvilised saavad kursustel osalemiseks avaldusi esitada 28. veebruarini.

«Meil ei ole kvoote erinevate muusikasuundade, nt klassika või popmuusika esindajate jaoks. Tahame, et koolitusgrupp oleks mitmekülgne, seal osaleks nii nooremaid kui kogenud spetsialiste. Kursus läheb osalejale maksma 129 eurot. See loomulikult ei kata kursuseprogrammi maksumust, rahaliselt toetab projekti Eesti Ettevõtluse Sihtasutus,» ütles Lohuaru.

Osalemise eeltingimus on korralik inglise keele oskus, kandideerides tuleb esitada elulookirjeldus ja motivatsioonikiri.

Kommentaar

Helen Sildna  
kontserdikorraldaja ja Tallinn Music Weeki eestvedaja:

Talente meil leidub. Suurtel välismaistel muusikakonverentsidel öeldakse, et Eesti on «hästi hoitud saladus» – siit võib veel palju tulla.

Eesti muusikaekspordil on kaks nõrka kohta. Esiteks, meil ei ole maailmatasemel suhtlevaid ja know-how’d omavaid muusikaettevõtteid. Kõik algab mänedžerist, kes on kursis muusikatööstuse suundade ja praktikaga ning kellel oleks ülemaailmne suhtlusvõrgustik. Seda auku peakski täitma see koolitusprogramm. Teiseks, meil puudub stabiilne riiklik rahastamine, mis jagaks toetusi välisturgudele minemiseks.

Danel Pandre
muusika­mänedžer:

Arvan, et kursustest on palju tolku, eriti nendele, kes muusikaäris alles esimesi samme teevad. See on igal pool maailmas selline tsunftiäri, nagu iga teine äri. Saapaparandustöökoda on lihtne teha. Aga kui tahad saapaid tootma hakata, siis on terve maailma peale vaid 30 inimest, kellega suhelda, et äri õnnestuks. Kuskilt tuleb ikka alustada, ABC selgeks saada. Seda ala pole võimalik vaid teoreetilisel pinnal õppida ega õpetada. Mul on hea meel, et sellest räägitakse ja ala väärtustatakse.