/nginx/o/2016/10/19/5973425t1hc046.jpg)
Austraalai Adelaide´i ülikooli teadlaste sõnul leidsid nad iidsetelt koopajoonistelt hübriidlooma, mis oli nähtaval kohal, kuid varem silma ei jäänud.
Koopajoonised kinnitasid hübriidlooma «Higgsi piisoni» olemasolu
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuhandete aastate vanustel joonistel on kujutatud senitundmatut hübriidi piisonist ja tarvast ning oletatavalt tehti need joonised umbes 12 000 aastat tagasi, edastab seeker.com.
Uurijad andsid hübriidloomale hüüdnimeks Higgsi piison (viide müstilisele osakesele Higgsi bosonile, mille olemasolu ei ole suudetud lõplikult tõestada), kuna tegemist on müstilise loomaga, mis elas kaua aega tagasi ja mille olemasolu kohta peaaegu andmed puuduvad. DNA uuringud siiski näitasid, et kunagi selline hübriidloom eksisteeris.
Uuringu kohaselt olid need loomad olemas juba 120 000 aastat tagasi, tekkides tänapäeva pullide ja lehmade eelkäijast tarvast ehk ürgveisest ja jääaja piisonist. Hübriidloomakarjad liikusid rohumaadel nii Euroopas kui Kesk-Ameerikas. «Higgsi piison» tänapäeva Euroopa piisonite kauge esivanem.
Austraalia teadlase Alan Cooperi sõnul said tarvad ja ürgpiisonid ühiseid järglasi, luues uue liigi.
«Need kaks liigi kopuleerusid, saades järglasi, kuid tavaliselt ei saa kaks erinevat imetajaliiki järglasi. Müstiline aspekt on, et tekkis uus eluvõimeline liik,» lisas cooper.
Uuringut juhtinud Julien Soubrier´ teatel leiab suguluses olevate imetajate vahel mõnikord aset kopuleerumine, mille tõttu tekib hübriidliik, kuid tavaliselt ei ole uus liik viljakas ja sureb kiiresti välja.
««Higgsi piisoni» puhul on huvitav, et see liik mitte ainult ei elanud 100 000 aastat, vaid oli nii elujõuline, et muutus domineerivamaks kui seda olid esivanemate liigid. See viitab, et uus liik suutis karmides jääaja oludes parimini adapteeruda ja ellu jääda,» selgitas teadlane.
Cooper ja ta kolleegid alustasid iidsete Euroopa piisonite uurimisega 15 aastat tagasi, uurides kuidas karm kliima neid loomi mõjutas.
Nad tegid nende loomade fossiilsetele luudele, mis leiti Uuralitest ja Kaukaasiast, DNA uuringu. Ilmnes, et osa luid olid erinevad nii struktuuri kui selles leiduva DNA tõttu. Veel üks uurimine näitas, et hübriidloomade domineerimine langes kokku suurte keskkonnamuutustega, milles mitmed liigid välja surid.
Saamaks senitundmatust liigist paremat pilti, uurisid teadlased koopajooniseid ja neilt leiti mitu hübriidlooma. Ilmnes, et iidsetele inimestele oli piison üks meelisobjekte, mida koopaseintele joonistati.
Prantsuse kuulsa Chauvet` koopa kuraatori Marie Badisa arvates on koobastesse joonistatud loomad, mida on erinevaid, nagu eelajalooline «kino», kuna kujutised on väga realistlikud ja loomad näivad olevat liikumises.