Pildid ja video: Pariisis avatakse vene õigeusu kirik ja kultuurikeskus, prantslaste arvates võib see olla luurekeskus

Prantsumaa pealinna Pariisi Quai Branlysse ehitati uus, 4800-ruutmeetrine kompleks, milles on nii kuldsete sibulkuplitega vene õigeusu kirik kui kultuurikeskus.

Lisaks Kolmainu kirikule on seal suur auditoorium koos fuajeega, kontorid ja korterid, Prantsuse-Vene põhikool 150 õpilasele, kultuurikeskus, milles on raamatupood, näituseala ja kohvik, edastab The Guardian.

Venemaa presidenti Vladimir Putinit oodati selle kompleksi avamisele, kuid ta teatas, et ei saa tulla. Oletatakse, et Putin loobus sellest lääne ja Venemaa aina suurenenud vastuseisu tõttu.

Prantsuse võime teeb murelikuks, et selline suur «Venemaa ala» asub Prantsuse riigiasutuste ja president François Hollande´i nõunike eluasemete lähedal.

Prantsuse meedia teatel on luure võtnud uue vene kultuurikeskuse luubi alla, takistamaks venelastel Prantsuse riigisaladuste jälile jõudmist. Arvatakse, et Venemaal võib seal olla elektroonilise luure keskus. 

Ettepaneku osta Pariisis maad tegi 2007. aastal Venemaa õigeusukiriku tollane juht, patriarh Aleksei II. Venemaa käivitas siis kampaania, mille eesmärgiks oli prantsuse kultuuriruumis tutvustada vene kultuuri. Prantsusmaal on umbes 200 000 vene õigeusklikku.

Väidetavalt ulatas venelastele abistava käe kunagine Prantsuse president Nicolas Sarkozy, kes isiklikult tagas, et Venemaa saaks rajada oma keskuse Eiffeli torni ja Alexandre III silla lähedusse.

2010. aastal allkirjastas vastava lepingu  Venemaa ja Prantsusmaa vahel Dmitri Medvedev, kes oli siis Venemaa president. Venemaa ostis Seine´i jõe ääres krundi, mille eest maksis 73 miljonit eurot. Meedia teatel olid sellest krundist huvitatud ka Saudi Araabia ja Kanada, kuid Prantsuse võimud lükkasid nad kõrvale.

Vene kiriku ja kultuurikeskuse rajamine sai alguse 2012. aastal ning tollane Pariisi linnapea Bertrand Delanoë koos arhitekt Manuel Núñez Yanowskyga vaatas projekti üle. Nad mõlemad arvasid, et Pariisi kesklinna ei sobi kuldsed sibulkuplid ning mastaapne liivakivist ja klaasist hoone.

Prantsuse kultuuripärandi komitee kritiseeris plaani lubada Venemaal püstitada Pariisi südamesse sobimatu hoone, kuid venelased ei jätnud jonni. Prantsuse võimud lasid hooneprojekti vaadata üle arhitekt Jean-Michel Wilmotte´il ning 2013. aasta detsembris said venelased ehitusloa. Ehitamine käivitus 2014. aastal, mil tekkis Venemaa ja lääne vaheline kriis Ida-Ukrainas toimunu tõttu.

Hoonekompleksi ehitanud Prantsuse ehitusfirma Bouyguesi teatel ulatuvad ehituskulud 100 miljoni euroni.

Vene õigeusu kiriku ja kultuurikeskuse avamisel osaleb Venemaa kultuuriminister Vladimir Medinski, kelle sõnul sümboliseerib see hoone Venemaa ja Prantsusmaa vahelist tugevat ajaloolist ja kultuurilist sidet. 

Tagasi üles