Video: millisena näeb Eestit teadusportaal Seeker?

Vaade Tallinnale Foto: Peeter Langovits

Teadusportaali Seeker toimetaja Jules Suzdaltsev selgitab videos, milline on elu Põhja-Euroopas asuvas Eestis, mille naabriteks on Soome ja Venemaa.

USA demokraadist presidendikandidaat Hillary Clinton on tuntud kogu maailmas, kuid veel ei ole end jõudnud maailmale tutvustada Eesti esimene naispresident Kersti Kaljulaid. Tal ei ole suurt riiki, mida valitseda, sest Eesti on küll suurem kui Šveits, kuid rahvaarv on väiksem. Eesti on umbes USA Maine´i osariigi suurune.

Jules Suzdaltsev selgitab videos, et Eesti oli kunagi osa Nõukogude Liidust, kuid taasiseseisvus 1991. aastal ning alates sellest on areng olnud kiire.

Eesti kuulub koos Läti ja Leeduga Balti riikide hulka, kuid Eesti kultuur ja keel sarnaneb Soome kultuurile ja keelele ning ajalooliselt on sidemed Rootsiga.

Nii eestlased kui soomlased kuuluvad soomeugrilaste hulka, neil on sarnane söögi- ja saunakultuur. Lisaks kuulub Eesti Põhjamaade Nõukogusse, kuhu nõukogude perioodil pääsemine oli välistatud.

Võrreldes teise endiste nõukogude vabariikidega, on Eesti tehnoloogiliselt märgatavalt arenenum. 2000. aastal sätestati, et internetile juurdepääs on üks põhilisi inimõigusi ning mitmel pool riigis rajati WiFi tsoone. Pealinna Tallinna on mitmel korral nimetatud Euroopa Ränioruks, sest Eestis on  Euroopa riikidest kõige enam idufirmasid. Eestis on loodud näiteks internetitelefonivõrgustik Skype.

Lisaks on Eesti üks urbaniseerunumaid riike, kolmandik elanikest elab linnades. Mis puudutab haridust, haritust, laia silmaringi ja kultuursust, siis ollakse Eestis võrreldes teiste Euroopa riikidega üle keskmise.

Eestis ei ole kombeks abielluda ja selle tõttu elab suur osa paare vabaabielu. Eesti on Euroopa üks ateistlikumaid riike, kuna vaid 28 protsenti rahvastikust peab end usklikuks.

Eesti moderniseerub kiiresti, riik kuulub nii Euroopa Liitu, NATOsse kui OECDsse. 2013. aastast on Eesti pealinnas Tallinnas ühistransport tasuta ja see on osutunud edukaks.

Eestis on kõrge haridustase, ajakirjandusvabadus, kõrge elukvaliteet ja inimarengus ollakse kõrgel kohal.  

Samas on täheldatud sissetulekute osas suurt lõhe, 20 protsendi kõige rikkamate sissetulek on viis korda suurme kui 20 protsendi kõige vaesemate oma. 

Eesti on koos Soome ja Venemaaga üks neid Euroopa riike, kus on probleeme alkoholi liigtarbimisega. Eestis elab umbes 1,3 miljonit inimest, seega saab alkoholismi pidada nii väikese rahvaarvu juures suureks probleemiks. 

Eesti rahvastikust umbes 70 protsenti on eestlased, venelased on suurim vähemusrahvus.