Pildid: mis tappis 10 000 Titicaca veekonna?

Peruu võimud uurivad, miks surid ootamatult 10 000 ohustatud liiki kuuluvat konna, kes elasid Lõuna-Ameerika suurima järve, Titicaca juures.

Arvatakse, et Titicaca veekonnad (Telmatobius culeus) kaotasid elu saastunud vee tõttu, mis jõuab järve sinna voolavatest jõgedest, edasta seeker.com.

Peruu loodusvõimud käivitasid uurimise pärast seda, kui Coata jõest leiti tuhandeid surnud konni.

«Kohalike elanike teated ja veeproovid näitasid, et konnad võisid olla saastunud vees, mis nad tappis. Jõevesi võib olla saastunud kilomeetrite ulatuses ja mõjutada kõiki sealseid konni,» teatas  Peruu looduskaitseamet.

Peruulased tõid looduse saastamise vastase protesti käigus Titicaca piirkonna keskusse Punosse umbes 100 surnud veekonna, viidates sellega, et kui kiiresti midagi ette ei võeta, siis võivad kõik konnad surra.

Protesti korraldanud Maruja Inquilla teatel peaks need surnud konnad olema võimudele «äratuseks», et konnad on hakanud suure saastuse tõttu massiliselt surema.

«Võime ei huvita, kui ulatuslik on saastatus, kuid surnud konnad peaks neid mõtlema panema. Olukord on hullumeelne. Piirkond vajab korralikku reovee ärajuhtimise süsteemi, kuid seni seda ei ole,» teatas protestinute juht.

Need konnad elavad ainult Titicaca järve ja sinna sisse voolavate jõgede ääres. Kokku on neid jõgesid 27, kuid osad on neist väga saastunud.

Telmatobius culeus konnadel on väga kortsuline nahk selle tõttu, et see aitab neil Andide hõredas õhus hingata

Rahvusvahelise Looduskaitseliidu teatel on viimase15 aastaga nende konnade populatsioon kahanenud 80 protsendi võrra.

Titicaca järve lääneosa on Peruus Puno piirkonnas, idaosa Boliivias La Pazi departemangus. 8372 ruutkilomeetri suuruse järve jagab kaheks, millest üks kannab nime Lago Grande ja teine osa on Lago  Huiñaymarca, 800 meetri laiune Tiquine väin.

Järve voolab sisse 27 jõge, millest suurimad on Ramis, Coata, Ilave ja Huancané, need saavad oma vee vihmast ja liustike sulamisveest. 

Tagasi üles