Video: aborigeen tapeti 800 aastat tagasi mõõgaga? Ei, väga terava bumerangiga

Foto: Youtube

Austraalia põliselanikud on bumerangi kasutanud nii relva kui küttimisvahendina tuhandeid aastaid ning kui see õigesti lennutada, on tegemist tõelise taparelvaga.

Austraalia arheoloogid leidsid mehe, kes hukkus umbes 800 aastat tagasi bumerangirünnakus, sellele viitab ta koljul olev vigastus, edastab Live Science.

Inimsäilmed leiti New South Walesi Toorale rahvuspargist kaks aastat tagasi ja nüüd tegid tedlased leiule uuringu, mis paljastas, et hukkunu on 25 – 35-aastane mees.

Kohalikud aborigeenid, baakantji hõim, kasutab tema kohta sõna «kaakutja», mis tähendab «vanem vend».  Seda väljendit kasutatakse kaugete esivanemate kohta.

Teadlased leidsid, et mehe viimane söömaaeg koosnes jõevähkidest ja kukkurloomast ning relvakokkupõrked olid osa ta igapäevaelust. Tal oli varasemast kaks peahaava, mis olid osaliselt paranenud ja kaks värsket haava, millel ei olnud pranemist näha.

Lisaks olid saanud vigastada ta roided ja käsivarred, kuid mitte randme ja pihuosa. Mehe koljul oli näha tugevat vigastust, mis kulgeb risti üle näo ja mis võidi tekitada näiteks mõõgaga. Süsinikmeetodil uurimine näitas, et see mees elas 13. sajandi keskpaigas ehk 600 aastat enne seda, kui sisserännanutest eurooplased sellele mandrile metallrelvad tõid.

Saladuse lahendamiseks paluti abil Griffini ülikooli paleoantropoloogilt Michael Westawaylt, kes on aborigeenide relvade ekspert ja kes oskab teha teravaid pihukirveid.

««Kaakutja» peas olev haav on 15-sentimeetrine, seega pidi haava tekitanud relv olema vähemalt sama pikk. Tegemist ei ole siiski metallist relvaga, vaid sellise vigastuse tekitas bumerang. Vigastused ei näitas, kas bumerangiga pihta saamine tappis ta silmapikselt. Tal oli mitmeid vigastusi, mis näitavad, et tekkis verejooks ja see võis talle saatuslikuks saada,» selgitasid teadlased.

20. sajandi etnograafide teatel kasutasid Austraalia aborigeenid lisaks tavalistele bumerangidele ka suuremaid bumerange, mis olid mõeldud sõjapidamiseks. Need olid raskemad ja teistsuguse kumerusega kui väiksemad tagasipöörduvad bumerangid. Neil suurematel bumerangidel oli siseosas terav, mõõgatera meenutav äär. Seega oli tegemist ohtliku taparelvaga, millega pihta saamisel olid elušansid väikesed.

«Austraalia aborigeenidel oli bumerange, mille äär oli sama terav nagu metallrelvadel ja tekitasid umbes samasuguseid vigastusi nagu metallist külmrelvad,» selgitas uurimismeeskond.

Selle mehe leidmine aitas heita pilku aborigeenide ellu enne valgenahaliste kolonistide saabumist.

Kuna mehe kätel ei ole vigastusi, mis viitaksid võitlusele, siis võis ta bumerangiga pihta saada ootamatult, näiteks magades või puhates.