Video: ecuadorlased on kõige empaatilisemad, leedukate empaatilisus on väikseim
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. oktoober 2016, 13:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA kolme ülikooli, Michigani, Chicago ja Indiana teadlaste uuringu kohaselt on maailmas kõige empaatilisemad ecuadorlased, leedukad aga kõige vähem.
Empaatilisuse esikümnesse mahuvad lisaks ecuadorlastele saudiaraablased, peruulased, taanlased, britid, lõunakorealased, ameeriklased, taiwanlased, costaricalased ja kuveitlased, edastab Daily Mail.
Sotsiaalteadlased küsitlesid 63 riigis 104 000 inimest, kelle puhul uuriti seda, kui palju neis on empaatilisust ja kas nad oskavad end panna teiste asemele.
Tulemus oli üllatav, sest empaatilisusega hiilgasid riigid, kus on olnud sageli sõdu ja vägivalda.
Viimase kümne riigi seas oli seitse Ida-Euroopa riiki ning leedukatel on kõige vähem empaatiat, kuna nad paigutusid empaatiaküsitluses kõige viimaseks.
Eesti, Soome, Rootsi ja Norra, kuid ka Austraalia paigutusid vähese empaatiaga riikide hulka.
«Lähis-Idat ja Araabia riike seostatakse sageli vägivalla ja agressiooniga, kuid just raskused panevad inimesi kokku hoidma ja asju teiste vaatevinklist vaatama, lisaks vanade tavade säilimine,» sõnas uuringut juhtinud William Chopik.
Lähis-Idas ja Araabias on islamiusu riigid, kus on säilinud vanad tavad ja tugevad perekondlikud traditsioonid. Perekondlikkus on tugev ka Taiwanis, Lõuna-Koreas, USAs ja Lõuna-Ameerikas.
«Globaliseeruvas maailmas on suhted muutunud pinnapealsemaks, suheldakse läbi nutiseadmete ja perekondlikke koosviibimisi on vähem. Nii kuidas muutub maailm, nii muutuvad ka inimesed. Järgneva 20 – 50 aasta jooksul toimuvad uued muutused, mis muudavad suhtumist ja arusaamist, see kehtib ka seni kõrge empaatilisusega lääneriikide kohta nagu USA ja Ühendkuningriik,» selgitas Chopik.
Uuringus jäid «halliks alaks» paljud Aafrika riigid, kus uuringut ei saanud teha või see oli raskendatud.