/nginx/o/2016/10/17/5964981t1hea49.jpg)
Euroopa kosmoseagentuuri (ESA) ja Venemaa Roskosmose ühisprojektis on Schiaparelli maandur eemaldunud emalaevast Trace Gas Orbiterist (TGO) ja alustanud maandumist Marsile.
Elu otsiv maandur on alustanud teekonda Marsi suunas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laskumisteekonna pikkus on umbes üks miljon kilomeetrit ja see võtab aega kolm päeva, edastab news.com.au.
ESA teatel kulges maanduri eemaldumine emalaevast viperusteta ning kui kõik kulgeb ootuspäraselt, siis jõuab Schiaparelli maandur Punasele planeedile kolmapäeval. Emalaev koos maanduriga startis Marsi suunas seitse kuud tagasi, läbides 56 miljonit kilomeetrit.
ESA ja Roskosmose ühisprojekti ExoMars eesmärgiks on otsida Punaselt planeedilt jälgi elu kohta.
Schiaparelli maandur testib tehnoloogiat, mida ESA arendab järgmise Marsi projekti jaoks, milles sellele planeedile saadetakse veel üks kulgur.
Schiaparelli maanduril on akud, kuid puuduvad päikesepaneelid, selle tõttu jääb ta tööaeg võrdlemisi lühikeseks ehk ta on töökorras vaid 2 -3 ööpäeva. Lisaks Schiaparellile uurib Marssi ka emalaev TGO, mis tegeleb Marsi atmosfääriga.
ExoMars programmi järgmine etapp peaks käivituma 2020. aastal.
Nii ESA kui USA kosmoseagentuuri NASA teatel on maandurite ja kulgurite viimine Marsile keeruline protsess. ExoMars on ESA teine katse viia Punasele planeedile maandur. Esimene oli Ühendkuningriigis ehitatud Beagle-2 , mille saatmine 2003. aastal ebaõnnestus, sest teadlased ei saanud temaga pärast maandumist enam kontakti.
NASAl on õnnestunud viia Marsile mitu kulgurit, praegusel hetkel töötavad sellel planeedil Curiosity ja Opportunity.
Marsi maandurid peavad olema väga vastupidavad, kuna neil tuleb läbida pikk teekond Maalt Marsile, maanduda planeedil vigastamatult ning «jääda ellu» selle planeedi karmides tungimustes.
Maanduritel peab olema kaitsekiht, mis kaitseb neid mitmetuhande kraadise kuumuse, väga madalate temperatuuride, pinnasekonaruste ja atmosfääris leiduvate kahjulike ainete eest.
Schiaparelli siseneb Marsi atmosfääri 121 kilomeetri kõrguselt ja kiirusega 21 000 kilomeetrit tunnis.
Maanduri kiire laskumine Marsile kestab umbes kuus minutit. Ta tugev väliskest kaitseb teda kuumuse eest, mis tekib kiiresti läbi atmosfääri liikudes, lisaks aitavad sujuvale maandumisele kaasa langevari ja üheksa põtkurit.
Sõnumid jõuavad Schiaparellilt Maale kümneminutilise viivitusega. See uurimisalus edastab informatsiooni Punase planeedi temperatuuri, niiskuse ja teiste näitajate kohta.