Pildid ja video: aardekütt on veendunud, et Cape Code’i vetes on suur piraadiaare

Ameeriklasest aardekütt ja allveearheoloog Barry Clifford on otsinud USA kirderanniku Massachusettsi Cape Code’i vetest 30 aastat suurt piraadiaaret, mis olevat seal olnud 300 aastat, kuid seni ei ole ta seda leidnud.

Ajalooliste dokumentide andmetel oli piraadilaeva Whydah Gally lastiks rohkem kui 50 aluselt röövitu, mille seas oli ka 400 000 väärtuslikku kuld- ja hõbemünti, edastab AP.

Clifford koos oma meeskonnaga tegi piraadilaeva asukoha juba 1984. aastal kindlaks ja sai aarde ostimise õiguse. Seni on leitud mitmeid väärtuslikke objekte, kuid mitte aaret.

Ameeriklasest aardekütt teatas sel kuul, et meeskond leidis merepõhjast piirkonna, kus on palju metalli. Tema sõnul võib tegemist olla laevalt merepõhja vajunud aardega.

1716. aastal Londonis vette lastud Whydah Gally oli esmalt orja- ja siis piraadilaev. Sellega jõuti vedada Aafrikast üks aasta orje Jamaicale, siis langes laev inglasest piraadi Samuel «Black Sam» Bellamy kätte, kes tegi sellest oma lipulaeva.

Vaid paar kuud pärast lipulaevaks saamist sattus Whydah tormi ja sõitis Cape Code’is Wellfleeti juures karidele. Mereõnnetuses kaotasid elu peaaegu kõik pardal olnud, kaasa arvatud piraadikapten Bellamy, vaid mõned jäid ellu, et juhtunust rääkida.

Cliffordi sõnul on Cape Code’i vetes tõesti Whydah, sellele viitavad laevakell ja pronksplaat, millel on aluse nimi.

Allveearheoloogide sõnul teeb selle laeva eriliseks asajolu, et see on ainus alus ajavahemikust 1650–1730, mille puhul ilma kahtlusteta saab öelda, et see oli piraadilaev.

USAs Massachusettsis West Yarmouthis avati hiljuti Whydah Gally piraadimuuseum, milles on näha Whydah’ juurest leitud esemeid, mille hulgas on Hispaania hõbemünte, sadu Aafrikast pärit kuldehteid ja ehteosi, kuid ka piraadilaeva koopia.

Ameerika Ühendriikide maineka Smithsonian Institute’i muuseumi kuraatori Paul Johnstoni arvates ei pruugi merepõhjas suurt aaret olla, sest see oleks kindlasti juba leitud.

Clifford on otsinud ka teisi kuulsaid, varasematel sajanditel uppunud laevu, näiteks maadeavastaja Christoph Kolumbuse Santa Mariat, mis olevat Haiti vetes. ÜRO UNESCO eskpertide hinnangul on sealt leitud objektid märgatavalt hilisematest sajanditest, mitte Kolumbuse ajastust.

Möödunud aastal otsis Clifford Madagaskari ranniku lähedalt Šoti päritolu piraadi William Kiddi laeva Adventure, ka siis teatas UNESCO, et Kiddi laeva tõendina Cliffordi poolt välja pakutud hõbekang on hoopis pliist.

Massachusettsi muuseumiameti merearheoloogia osakonna juhtivarheoloogi Victor Mastrone’i arvates üritab Clifford võimatut.

«Suure aardelasti ainsaks tõendiks on Whydah’l seilanud mereröövlite ja kohtu ülestähendused, kuid mitte ajaloolised dokumendid, milles on konkreetsed lastiandmed,» teatas Mastrone.

Cliffordi sõnul on ta jõupingutusi alati kahtluse alla seatud, kuid ta ei lase end sellest häirida.

«Piraadid ei loopinud niisama sõnu, sest nad teadsid, et neid ootab tabamise korral võllas. Kaks meest jäid Whydah’ õnnetusest ellu, nad anti piraatluse pärast kohtu alla, kuid kohus leidis, et nad olid värvatud vägisi ja seega süütud. Nad ei saanud valetada, kui olid kohtus vande all ja kartsid, et võivad elu kaotada,» selgitas aardekütt.

Clifford ja ta meeskond loodavad merepõhjas leitud palju metalli sisaldava ala läbi uurida ning seal oleva pinnale tõsta. Nad on veendunud, et see on Whydah’ suur aare.