/nginx/o/2016/10/12/5948821t1hfd6a.jpg)
Soomes müüakse autot, mida varem kasutas Helsingis asuva Põhja-Korea saatkond, kuid see masin on tekitanud automüügi kuulutust näinutes küsimusi ja elevust.
Soomes tekitab elevust auto, mis kunagi kuulus Põhja-Korea saatkonnale
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
On neid, kes sotsiaalmeedias viskavad nalja, et kui see auto oskaks rääkida, siis oleks tal palju huvitavat pajatada, edastab fiidi.fi.
1989. aasta Mercedes-Benz 260 SE autot müüb Helsingis tegutsev kasutatud autode firma YR-Auto, mille teatel kuulus see Põhja-Korea saatkonnale. Pärast diplomaatilisest kasutusest eemaldamist on autol olnud veel kaks omanikku ning 30 aasta jooksul on see masin sõitnud 221 000 kilomeetrit.
YR-Auto esindaja teatel kasutas Helsingis asuv Põhja-Korea saatkond seda autot 1989 – 1992, siis oli see kuni 2015. aastani kasutuses käes, kuid nüüd on müügis.
Autot müüva firma teatel on masin heas tehnilises seisukorras, kuid puuduvad mitmed tähtsad seadmed, mis nüüdisautodel olemas on. Näiteks ei ole selles konditsioneeri ja on manuaalkäigukast, auto luksuseks saab pidada selle värvi ja istmesoojendust.
YR-Auto esindajad ei tea, kas selle esindusautoga sõitis ainult Põhja-Korea Soomes resideerinud suursaadik või ka teised diplomaadid ja tehnilised töötajad.
Nimetatud auto hind oli uuena umbes 400 000 Soome marka.
Soomel ja Põhja-Koreal on olnud diplomaatilised suhted alates 1973. aastast. Põhja-Koreal oli Soomes suursaadik 1978 – 1998, kuid pärast seda ei ole sel totalitaarsel riigil Soomes enam saadikut olnud. Soomele lähim riik, kus Põhja-Korea suursaadik resideerib, on Rootsi.
Totalitaarne Põhja-Korea tekitab läänele peavalu oma pidevate raketikatsetuste ja sõjaähvardustega, kuid samas on selles riigis pidev nälg. Lisaks on Põhja-Korea ja ta naaberriigi Lõuna-Korea vahelised suhted pingestunud eelkõige selle tõttu, et põhjakorealasi on sinna põgenenud ja lõunakorealased nõuavad, et Põhja-Korea austaks inimõigusi.
Põhja-Koreas on olnud alates selle riigi loomisest võimul Kimide dünastia, praegune diktaator Kim Jong-un sai võimule pärast oma isa Kim Jong-ili surma 2011. aastal.
Müügikuulutust vaata siit.