Eesti Muusikaauhinnad 2020

Milline nägi välja pronksiajastu Vana-Kreeka sõdalane?

Vana-Kreekas maeti umbes 3500 aastat tagasi sõdalane, kellele pandi kaasa 1400 hauapanust, millest osa on väärismetallist ja mis viitavad, et ta oli jõukas militaarjuht.

Niinimetatud Griffini sõdalase näo rekonstrueerisid nüüd Lõuna-Aafrika Vabariigi Johannesburgi Witwaterstandi  ülikooli skelettide põhjal rekonstrueerijad Tobias Houlton ja Lynne Schepartz, kelle sõnul ei olnud see lihtne projekt, edastab seeker.com.

Luude ja kolju uuring näitas, et mees suri umbes 1500. aasta paiku eKr, olles 30 – 35-aastane.

«Kuna kolju oli lagunenud mitmeks tükiks ja osa tükke olid vigastustega, siis oli keeruline ta nägu taastada. Enne koljuosade ühendamist arvasime, et näo taastamine on võimatu,» teatas Houlton.

Teadlased kasutasid näo rekonstrueerimisel niinimetatud Manchesteri meetodit, milles koljul märgistatakse sügavusemarkeritega ära, kui paksud võisid olla koed ja nahk. Silmade, nina, kõrvade ja suu suurus ja kuju määratakse kindlaks kolju järgi.

Kuna Griffini sõdalase kolju oli enim kannatada saanud just silmade ja suu osas, siis loodi esmalt tänapäeva 50 Kreeka mehe vanuses 25 – 35 eluaastat kolju-uuringute põhjal arvutimudel, mille abil saadi iidse mehe jaoks silmade ja suu piirkond.

Naha ja juuste värvi saab kindlaks teha DNA-testiga, kuid kuna teadlastel see võimalus puudus, siis võtsid nad aluseks teadaoleva iidsete mükeenelaste ja minoslaste kohta.

Lõppkokkuvõttes saadi tumedate lokkis juuste ja tugeva näoga mees, kes meenutab Homerose kangelasi.

Griffini sõdalase haud oli 150 sentimeetrit sügav, 120 sentimeetrit lai ning 240 sentimeetrit pikk. Matmispaik leiti kohas, kus legendi kohaselt asus Vana-Kreeka kuulsa sõdalase Nestori palee. Nestor oli see, kes viis Homerose eeposes «Ilias» kreeklaste üksused Trooja alla.

«See matmispaik ei ole legendaarse kuninga Nestori ega tema isa Neleuse oma. See sõdalane elas 200 – 300 aastat enne Nestorit ja Neleust,» teatasid teadlased.

Hauapanused lubavad oletada, et maetud mees kuulus eliiti ja elas perioodil, mil mükeenelased vallutasid Kreeta saare ja alistasid minoslased, võttes samas nende kultuurist palju omaks.

Griffini sõdalase leidsid USA Cincinnati ülikooli arheoloogid, abielupaar Jack Davis ja Sharon Stocker 2015. aasta suvel, kui nad tegid väljakaevamisi Edela-Kreeka iidses Pyloses.

Leiti varandust täis haud, mida peetakse Teise maailmasõja järgse aja üheks tähtasamaks iidse Kreekaga seotud leiuks.

Haud oli hauaröövlitest puutumatu olnud 3500 aastat ja selle tõttu olid alles sinna pandud esemed. Meheskeleti juures oli pronksist mõõk, millel on kullaga kaetud elevandiluust käepide, veel oli kullast peaga pussnuga ning veel mitmeid relvi ja isegi kamme.

Mehe rinnale oli asetatud elevandiluust plaat, millel oli suure linnu pilt ning  pronksist peegel, millel oli elevandiluust käepide. Veel oli hauas kullast anumaid, suur kuldne kaelakee ja kaks ripatsit, vääriskividega ehteid ja kuldsõrmuseid ning hõbedast ja pronksist ehteid ja anumaid.

Samas ei leitud hauast keraamikat, mis on viide sellele, et see mees oli jõukas ja talle pandi kuld ja hõbe teispoolsusse kaasa.

Ekspertide sõnul seostatakse rikkalike ehetega haudu tavaliselt naistega, kuid seekord oli tegemist mehe matmispaigaga.

Arheoloog Sharon Stockeri arvates viitavad hauast leitud kammid ja peegel, et sõdalastel oli komme enne lahingut enda välimus korda seada ja juukseid kammida. Kullast, hõbedast ja pronksist objektid on aga kingitused jumalannadele.

Minose kultuur tekkis pronksiajal Kreetal ja teistel Egeuse mere saartel, kuid mükeenelaste sissetung ja Thira vulkaani purse võisid põhjustada selle kultuuri kadumise 1400. aasta paiku eKr.

Näopilti vaata siit. 

Tagasi üles