/nginx/o/2016/10/10/5940287t1h1495.jpg)
Ameerika Ühendriikide California ülikooli teadlasi huvitab, kuidas mõjutavada Marsi lennud ja kosmiline kiirgus astronautide aju.
Kosmiline kiirgus võib Marsi astronautide aju «ära küpsetada»
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlaste sõnul ohustab astronaute niinimetatud kosmoseaju teke, mis võib kaasa tuua ravimatu dementsuse, mälukaotuse, närvilisuse, depressiooni ja paranoia, edastab Daily Mail.
Uurijad tegid laboris katse, «pommitades» närilisi laetud osakestega, millega imiteeriti kosmilist kiirgust ning tulemused näitasid, et neil tekkis dementsus ja kognitiivsed võimed halvenesid.
Uuringut juhtinud onkoloogi Charles Limoli teatel on nende uuringutulemused kosmoseorganisatsioonidele, Marsi programmide teadlastele ja astronautidele hoiatustuleks.
«Astronaudid, kelle Marsi missioonile kulub 2 – 3 aastat, võivad kosmilise kiirguse tõttu rängalt haigestuda. Inimene ei ole loodud olema kosmilistes oludes pikka aega ja kosmosekeskkonnas on veel palju ohtusid, mida me ei pruugi teada. Pikkadel lendudel on ohus eelkõige astronautide aju ja närvisüsteem,» selgitas Limoli.
Ta lisas, et «kosmosehulluse» teke võib mõjutada missiooni edukust ja kui kogu meeskond haigestub, siis võib lend lõppeda katastroofiga.
Meditsiiniekspertide arvates ei ole isegi 21. sajandil astronaudid kauglendude jaoks piisavalt kaitstud kosmosest tulevate ohtude eest ning 2030. aastal plaanitava esmalennu tegemine sellele planeedile seab astonautide elu ohtu.
Marsi missiooniga võivad kaasneda mitmed terviseproblemid, mille tõttu ei pruugi astronaudid suuta adekvaatseid otsuseid langetada.
«Pikka aega Maalt eemal ja «isolatsioonis» olemine võib tekitada psühholoogilisi probleeme, kogu organismi nõrgenemist, kuna ollakse gravitatsioonist väljapool, ka närvisüsteemi kahjustusi, viljatust, nägemise halvenemist ja veel mitmeid teisi probleeme,» nentis Limoli.
Samuti võib tervist kahjustada astronautide ühekülgne menüü, mis võib kaasa tuua näiteks kehakaalu kaotuse ja isegi nälgimise.
Maale tagasi jõudnud astronaudid ei pruugi terveneda, nad võivad jääda elu lõpuni haigeks ja töövõimetuks. Teadlaste arvates peaksid kosmoseagentuurid töötama välja uusi efektiivsemaid skafandreid ja ravimeid, mis kaitseksid astronaute kauglendudel.
Limoli lisas, et Rahvusvahelise Kosmosejaama astronautidel ja kosmosnautidel ei ole kosmilisest kiirgusest probleeme, kuna jaam asub Maa kaitsvas magnetosfääris.
Marsile lendamine võib kesta 9- 12 kuud ja sealt tagasi lendamist Maale tuleb Punasel planeedil oodata üks aasta, kuna seda saab teha siis, kui Marss ja Maa on sobivas asendis. Maa ja Marss on lähimas punktis, kui nendevaheline kaugus on 54,6 miljonit kilomeetrit ja kõige kaugemal, kui kaugus on 400 miljonit kilomeetrit.
Tuleviku kosmosemissioone silmas pidades tuleb Marsile lend teha ühe «akna» ajal ja tagasi saab tulla alles teise «akna» ajal. Kokku võib Marsi missioon seega kesta kolm aastat – üks aasta sinna, üks kohapeal ja üks aasta tagasilennuks.