Bikiinifitnessi staar Evelin Ainomäe meeleolukas blogi jätkub.
Bikiinifitnessi staar Evelin Ainomäe: peegelpilt endast, meeldib mulle iga päevaga üha rohkem
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/10/10/5940053t1h5cef.jpg)
Evelini tänane postitus tuleb tormisest ja vihmasest Tallinnast. Tuul puhub ja lehed lendavad, tunne on selline, et tahaks veeta kogu päeva teki all ega viitsiks lillegi liigutada.
Evelin: Seda ma aga loomulikult ei tee. Vaatasin just kalendrit ja selgus, et täpselt kolme nädala pärast olen lavalaudadel ja seisan publiku ja kohtunike ees, näidates end igast küljest ülinappides bikiinides…
/nginx/o/2016/10/10/5940061t1hc23d.jpg)
Evelin: Viimati olin mures oma kaalu pärast ja terve nädala ringi reisides ning tavapärasest trenni- ja toitumisrütmist eemal olles on kaalu langetamine ja lavavormi saavutamine keeruline. Saabusin tagasi koju ja kaal loomulikult näitas, et kaalunumbrid vähenenud küll pole. Õnneks polnud ma ka juurde võtnud – seega proovisin jääda rahulikuks ja suhtuda olukorda positiivselt. Tuleb lihtsalt järgmised nädalad veelgi enam pingutada ja režiimist kinni pidada.
Möödunud nädal oli pöörane. Tempo on algavalgi nädalal metsik. Tegelikult olen ka mina tavaline inimene, kuigi vahel tundub, et kõrvaltvaataja nii ei arva. Elurütm on praegu tõesti pingeline, justkui kõnniks piiri peal. Siiski näen selget sihti silme ees ja tuleb vastu pidada detsembri keskpaigani. Siis saan hinge tõmmata… ehk…
Igapäevasest trennist
Trenni teen ikka iga päev. Mul on veel lavavormini pikk tee minna ja pean jätkuvalt keha rasvasisaldust vähendama. Peegelpilt endast aga meeldib mulle iga nädalaga rohkem ja sisetunne ütleb, et lavavorm tuleb ilus. Ilmselt veelgi ilusam kui kevadistel karikavõistlusel võisteldes. Usaldan täielikult enda sisetunnet. Ja treenin täpselt nii, kuidas tunnen. Kui olen väga väsinud, siis olen enda vastu leebem. Ma ei soovi ennast läbi põletada ning MMini on veel enam kui kaks kuud – see on pikk aeg ja pean olema parimas vaimses ja kehalises vormis.
/nginx/o/2016/10/10/5940057t1hdb3e.jpg)
Seega tegin iga päev kardiot – vastavalt enesetundele kõnnin kas mäkke mööda jooksulinti või treenin cross trainer'il või hoopis lähen spinning'usse.
Spinning'ut hakkasin proovima hiljuti ja lihtsalt vahelduse mõttes. Proovin pakkuda endale vaheldust ning erinevate trennidega annan ka lihastele veidi teistsugust koormust, mis soosib arengut. Spinning ongi minu viimase aja suurim avastus ja Hanno on nii tore ja abivalmis treener, et sätib ka mu ratta alati õigesti paika. Õige asend rattal tagab korrektse tehnika ning vägagi nauditava tunni. Seal saan ikka higi korralikult voolama ja pulsi üles.
Kardiotreeninguid üldiselt armastan – mulle meeldib see tunne ja teadmine, et mu süda on tugev ja jaksan probleemideta ka treppidest üles joosta, kui vaja. Ainult musklitest mulle ei piisa.
/nginx/o/2016/10/10/5940067t1h9089.jpg)
Toitumine
Praegu olen lavaeelsel toitumisrežiimil ja minu keha jaoks tähendab see vähest rasva tarbimist, küll aga rohkelt valku ning sobivas koguses süsivesikuid. Viimasel ajal asendasin kanafilee hoopis kalkuni rinnalihaga. See on nii hea vaheldus. Superhea puhas maitse ning nii tervislik! Vahel igatsen Caesari salatit ja mõtlesin, et mõtlen välja sellise retsepti, mille järgi tehtud salat on ka mulle ja kõigile teistele kaalujälgijatele lubatud. Ehk järgmisel postitusel annan ka teile vihje, kuidas seda teha ja kuidas välja tuli.
Suhkrust olen loobunud vist peaaegu täielikult, eks peidetud kujul seda mõnest toidust ikka saan, aga maiustused on praegu küll out!
Kui aga tahan ennast premeerida, siis minu magustoit on latte- kohv. Olen leidnud enda jaoks lemmikkohad ning selgitanud välja, kus on Tallinna parim cappuccino ja latte. Ning kui tahan ennast kiita, siis lähen enamasti Stockmanni alla kohvikusse ja tellin latte doppio laktoosivaba piimaga. Laktoosivabaga sellepärast, et selles piimas on vähem rasva. Tavapärase 2,5% asemel 1,5%.
Tegelikult oleksin õnnelik, kui rasvavaba piim ka kohvikutes saadaval oleks, aga ei ole…Paljude kohvikute jaoks olen ma küll ilmselt paras nuhtlus. Nimelt olen lasknud ära mõõta mitu milliliitrit piima kasutatakse ja milline on piimavalik. Ja see ei ole norimine – mul on lihtsalt seda vaja teada, et oma lubatud kalorinorme mitte ületada.
Kohvijookide kohta tahaksingi kõigile, kes kaalu kontrolli all hoida või langetada soovivad öelda, et tass latte't või suur cappuccino – see on nagu toit. Tarbite koos väikese koguse kohviga ära päris palju piima. Piim on aga nagu toit. Seega ärge jätke oma toitumisepäevikutest välja päevaseid latte- koguseid, vaid arvestage need kaloraaži kenasti sisse. Alternatiivina harjutage ennast jooma musta kohvi ja lisage sinna maitseks piima. Nii on saadav piimakogus oluliselt väiksem.
/nginx/o/2016/10/10/5940059t1h77f1.jpg)
Mis ma siis veel sellel nädalal korda saatsin…
Lahkun kodust kaeksa paiku hommikul ja tagasi jõuan kümne paiku õhtul. Enamasti olen planeerinud, et siis hakkan koolitöid tegema. Viimased nädalad näitavad aga seda, et väsimus on selleks hetkeks nii metsik, et lihtsalt kukun ära ja võiksin ilmselt uinuda ka püsti seistes.
Seega kooli pärast olen mures, pean kõik tehtud saama ja endale järeleandmisi ma ka ei tee. Ja pealegi – olen endale lubanud, et kevadeks räägin vabalt prantsuse keelt ja sellel semestril on mul prantsuse keel vabaainena tunniplaanis. Neid tunde täiega kaifin ja räägin nii palju, kui oskan, ilmselt vigadega, aga mis sest… J´adore francais…
Ja minu õpetaja on lihtsalt fantastiline, nii äge, kena ja südamlik daam ja tema prantsuse keel kõlab nii ilusti… Seega isegi kui laekun tundi ettevalmistuseta, siis vahele ei taha seda jätta mingi hinna eest.
/nginx/o/2016/10/10/5940065t1hf01c.jpg)
Veel tegime minu lemmikfotograaf Tiinaga pilte ja sain taas superilusa meigi Piretilt
Ja fotosessioonid mulle tõesti meeldivad. Nii lahe on poseerida ja kindlasti teeb selle lihtsamaks ka teadmine, et vorm on mul päris hea. Suplesin kollastes Kadrioru sügislehtedes ja võtsin armsaid poose. Nii lahe… Eks neid pildistamisi tuleb veel ja tahan kindlasti ka võistluseelse vormi piltidena salvestada.
/nginx/o/2016/10/10/5940049t1hd777.jpg)
Oo, ja mul oli eile ka sünnipäev, sain 37
Päev oli nii ilus! See on uskumatu, kuidas mind meeles peeti! Sünnipäeva hommikul ärkasin kell viis. Täiesti ebanormaalne! Olin maganud nii vähe, aga uni on ju nii oluline…
Olin otsustanud, et alustan päeva ka vereprooviga. Et vaatan üle taas, mis toimub minu kehaga ja kas olen endiselt suurepärase tervise juures. Enne vereproovi ei tohi aga ei süüa ega juua. Ja mina olen üleval kell 5!!!
/nginx/o/2016/10/10/5940051t1h6eb2.jpg)
No kõigepealt tegin endale sünnipäevalapse hommikupudru.
Teadsin, et süüa seda ei saa veel, aga rituaal on ju tore. Keedan seda alati mõnuga ja pikalt. Lisaks täisterakaerahelvestele lisan sinna banaani, kaneeli ja munavalget ning erinevaid marju. Magusust lisan steviaga, mis on looduslik suhkruasendaja ja ei tee kahju tervisele. Sünnipäeva puhul panin pudrutaldrikusse isegi küünla ning soovisin endale palju õnne, armastust ja muud head paremat.
Siis mõtlesin, et teen ka tunnikese trenni, sest Synlab, kus verd käin andmas, avatakse ju hiljem. No trenni teha ma siiski ei jaksanud. Ilma hommikusöögi ja lonksu veeta on see võimatu!!!
/nginx/o/2016/10/10/5940045t1hac6b.jpg)
Trennis ootasid mind varahommikul minu lemmiktreenerid Monica ja Igor – ja neil olid mulle isegi lilled. Lootsid, et ma kell seitse trennis olen ja vahel olen ka. Ma olin nii liigutatud. Kellele siis tähelepanu ei meeldiks.
Peale vereproovi sõin ära oma pudru, võtsin sisse vitamiinid ja oh, hea enesetunne tuli tagasi. Ma ei suuda nälga kannatada ja mu keha nõuab kütust!!!! Seega ärge iial näljutage ennast ega jätke toidukordi vahele. Ka auto ei sõida, kui kütusepaak tühi on. Sama on ka inimkehaga – meie rakud vajavad kütust.
/nginx/o/2016/10/10/5940043t1h9247.jpg)
Sünnipäevaüllatused jätkusid.
Minu superjuuksur ja hea sõber Sylle, kes hoolitseb mu juuste eest ning valmistab neid taas ette ka eelseisvaks võistluseks – soovis mind õnnitleda ning sain sellise kingipaki, et hoia ja keela. Heleroosa – see on peaaegu minu lemmikvärv- ning peal Hello Kitty pilt!!!! 37 väärib ikka vastavat tähistamist! Kingipaki sees oli triikraud. No ma olen paljudes asjades osav, kuid triikimine ja koristamine mul kahjuks eriti hästi välja tulla ei taha. Aga eks siis pean nüüd ka selle selgeks õppima.
Minu Babor Spa tüdrukud olid ka nii armsad. Ootasid mind väga ning lisaks imeilusatele lilledele olid varunud mulle ka ohtralt vitamiine ja vitamiiniteed. Tundub, et nad tõesti hoolivad ja soovivad, et kenasti vastu peaksin.
/nginx/o/2016/10/10/5940047t1h91e7.jpg)
Pakkusin neile kooki – Katharienthalist, oma lemmikust, võtsin erinevaid koogikesi degustatsiooniks.
Ja koogilauale asetasin ka enda lõunasöögi, mis seekord oli küll üsna kesine – lihtsalt ajanappuse tõttu oli seal vaid hunnik juurikaid. Koogi mekkimise jätsin ise seekord vahele.
Ka kontoris katsin laua taas tordi- , aga ka kausi tomatite, porgandite ja maasikatega. Kontoris juba boss ütles, et ta sööb kooki ainult siis, kui mina ka. Jätsin siiski koogi vahele. Kingituseks palusin, et kui meie kohvinurka saaks lähikuudel rasvavaba piimaga varustada, siis see oleks superkingitus, sest siis saaksin vahel seal ka cappuccino't juua.
Üldiselt minu dieeti austatakse ning keegi eriti mind libedale teele meelitada ei püüa. Minu Pärnu superkliendid kinkisid ka korvi brokoli- ja lillkapsaga - no nii armas! Šokolaadikarpidega poleks mul tõesti hetkel midagi peale hakata...
/nginx/o/2016/10/10/5940075t1h3b71.jpg)
Oh ja pärast käisin ka veel trennis…
Ükskõik kui stressirohke mu päev ka ei ole – kui lõpuks klubisse jõuan, siis on mul hea olla. Mind ootab seal alati ees suur hulk trennikaaslasi, kes nii armsalt mulle kaasa elavad. Vormi hindavad ja innustavad. Nalja saab meil ka alati. Vahel küll mõtlen, et jõuaksin poole rohkem treenida, kui ma nii palju seal ei lobiseks. Aga suhtlemine on ju tore ja annab tegelikult jõudu juurde jätkata.
/nginx/o/2016/10/10/5940055t1h6b57.jpg)
Ja kingituseks sain eile ka veel alanenud kaalunumbri
Uus nädal ootab ees taas uute väljakutsetega. Ott Kiivikas soovib minu vormi näha. Pean siis bikiinid selga ajama ja poose näitama. Vaatame, mis mu treener siis seekord arvab.
Homme ootab ees ka taas ülitäpne kehakoostise mõõtmine ja Margusega analüüsime ka selle üle. Loodan, et numbrid tõestavad mu pingutusi ja saan sellest veelgi power'it juurde.
/nginx/o/2016/10/10/5940073t1h3315.jpg)
Lõpetuseks tuleb meelde ühe armsa sõbranna kommentaar, keda ajanappuse tõttu nii harva näen. Ta ütles, et kui tema elu pooltki nii põnev oleks kui minu oma näib, siis oleks megaäge.
Selle kohta selline mõttetera, et see, milline meile teiste elu paistab, on üks asi, mis aga on tegelikkus, teab igaüks ise. Fakt on aga see, et loome ja elame oma elu kõik ikka ise. Mängime nn elumängu just nii, nagu ise soovime. Ja seega on kõigil võimalus sellest just endale huvitav ja rahuldust pakkuv orgunnida. Seejuures ei tohiks unustada, et kogu protsessi tuleb ka nautida!
Ilusat, tervislikku, õnnestumisi täis ja ka sportlikku nädalat teile kõigile!
Vaata ka videost Evelini lemmikharjutust kõhulihastele!