1000 aastat tagasi võis pärslane Jaapanis matemaatikat õpetada

Jaapani Nara üks kuulsatest templitest on Todai-ji tempel, mis on maailma suurim puitehitis

FOTO: Wikipedia.org

Arheoloogid leidsid puidutüki, millel olev kirjutis lubab oletada, et umbes 1000 aastat tagasi oli Jaapan rahvusvaheliselt tuntud riik, kus võõramaalasi koheldi kohalikega võrdselt.

Puidutükk leiti juba 1960. aastatel, kuid nüüd analüüsis seda infrapuna abil Nara kultuuriväärtuste instituut, mille teadlaste teatel viitab kirjutis Pärsiast (tänapäeva Iraan) pärit isikule, kes õpetas Jaapani kunagises pealinnas Naras valitsusliikmeid, eadstab The Independent.  

Varasematel andmetel olid Jaapani ja Pärsia vahel sidemed umbes 600. aasta paiku pKr, kuid puidul oleva kirjutis kinnitab esimest korda, et Jaapanis tegutses kaua aega tagasi Lähis-Idast pärit õpetlane.

Nara kultuuriväärtuste ameti esindaja Akirhiro Watanabe teatel õpetas pärslane jaapanlastele oletatavalt matemaatikat, sest sel ajal peeti pärslasi parimateks matemaatikuteks.

«Mitmed uuringud kinnitavad, et Jaapani ja Pärsia vahel olid mingid sidemed seitsmendal sajandil, kuid puidutükil olev tekst kinnitab, et 1000 aastat tagasi töötas Jaapanis esimest korda Pärsiast pärit isik. Nara oli juba siis rahvusvaheline linn, kus võõrad olid sama tähtsad kui kohalikud,» teatas Watanabe.

Teada on, et alles 17. sajandil saabus sadu Pärsiast pärit kaupmehi Jaapanisse, eelkõige Nagasakisse, et seal kaupa teha. Samas on nüüd kindel tõend, et Jaapani ja Pärsia suhted said alguse märgatavalt varem.

Nara oli Jaapani keisririigi pealinn 710 – 784, siis viidi pealinn Kyotosse ja lõpuks praegusesse asupaika Tokyosse.

Möödunud kuul teatasid arheoloogid, et avastasid Okinawa saare Katsureni kindlusest Rooma impeeriumi münte. Neli vaskmünti võisid jõuda vahendajate kaudu Jaapanisse, sest otsest sidet Jaapani ja Vana-Rooma vahel ei ole leitud.

Nara, mis oli sajandeid tagasi Jaapani keisririigi pealinn, kuulub oma paljude templite, pühamute ja keisripalee varemetega UNESCO maailmapärandi nimekirja. 

Tagasi üles