/nginx/o/2016/10/05/5923493t1hb0c7.jpg)
Järgmine kord kui haigutad, siis ära kata viisakusest suud kinni, vaid haiguta mõnuga, sest uuringu kohaselt viitab haigutamise pikk kestus aju keerukusele.
Mida kauem kestab haigutamine, seda keerulisem on aju ehitus?
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bioloogid avastasid, et mida kauem imetajad haigutavad, seda keerulisema ehitusega on aju ja seega võivad neil olla ka paremad kognitiivsed võimed, edastab Daily Mail.
Seni on mõistatuseks, miks haigutatakse, kuid paljud loomad, kaasa arvatud inimene, haigutavad, kuid inimeste haigutus on kõige pikemalt kestev.
Haigutamine võib tekkida igas olukorras, kuid eelkõige siis, kui ollakse väsinud, näljane, unine või tüdinenud. Mitmed uuringud on näidanud, et haigutamine on «nakkav», sest kui keegi näeb kedagi haigutamas, siis tahab ta ka ise haigutada.
Isegi kui kuuldakse telefonis haigutamist, vallandab see kuulajal haigutuse.
Osade teadlaste arvates aitab haigutamine saada kopsudel ja organismil rohkem hapnikku. Mitmete loomade puhul mängib rolli ka see, et nad peavad olema valvel ja kaitsma end kiskjate eest. Haigutamine on neil selleks, et nad ärkvel ja erksad püsiksid.
Veel arvatakse, et haigutamine on viide närvilisusele ja aitab maha rahuneda.
Kõige populaarsema teooria kohaselt aitab haigutamine hoida aju temperatuuri õigel tasemel, sest suust sissetulev jahe välisõhk jahutab aju.
Primaatidel, kaasa arvatud inimesel, on pikemad haigutused võrreldes teiste liikidega, olles isegi 50 protsendi võrra kauem kestvad kui mõne teise liigi esindajatel.
New Yorgi ülikooli uuringu kohaselt saab haigutust seostada kognitiivsete võimetega.
Leiti, et hiirtel rottidel, jänestel ja rebastel on lühikesed haigutused, samas kui gorillad, gibonid, kaamelid, elevandid, morsad ja ka inimesed haigutavad pikemalt.
Inimestel ei ole loomariigis kõige suurem aju, see on elevantidel, kuid inimajus on rohkem neuroneid kui loomade ajus.
Uuring näitas, et Aafrika elevantidel on loomade seas kõige enam neuroneid ja inimese järel pikkuselt teine haigutus. Teadlaste sõnul võib elevantide haigutuse pikkus viidata nende intelligentsusele.
«Mitte keha suurus ega anatoomia, vaid aju keerulisus ja suurus koos kortikaalsete neuronitega mängivad tähtsat rolli. Haigutuse kestuse kaudu saab teada kognitiivsete võimete kohta,» selgitas teadlane Andrew Gallup.
Gallup ja ta kolleegid uurisid 24 liigi 177 esindaja 205 haigutust. Ilmnes, et inimeste haigutus kestis natuke alla seitsme sekundi, Aafrika elevandi oma aga kuus sekundit. Kaamelid haigutavad üle viie sekundi ja šimpansid viis sekundit.
Gallupi arvates kinnitas nende katse vana teooriat, et haigutamine aitab kontrollida aju aktiivsust ja temperatuuri, jahutades seda organit.
Teadlaste sõnul mängib haigutamise puhul rolli ka haigutajate vanus, sest uuring näitas, et täiskasvanud haigutavad kauem kui lapsed.
Samuti on haigutamine erinev neil, kes töötavad või probleeme lahendavad ja neil, kes puhkavad. Pingsalt tööd tegevad inimesed haigutavad kauem kui näiteks televiisori ees lebajad. Seega kui pingutada aju ,siis vajab see organ temperatuuri hoidmiseks ja töökorras olemiseks sagedamini värske hapniku kogust.
«Me ei lahendanud haigustamise saladust lõpuni, kuid oletada võib, et mida pikemat aega kestev haigutamine, seda keerulisem on aju ja seda paremad on kognitiivsed võimed,» lisas Gallup.