/nginx/o/2016/10/05/5921157t1he748.jpg)
USA kosmoseagentuuri NASA kuuerattaline kulgur Curiosity alustas Marsil uut uurimisetappi Sharpi mäel (Aeolis Mons), tehes endast selfi.
Curiosity alustas Marsi uut uurimisetappi selfiga
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teadlased pikendasid hästi töötava Curiosity missiooni kahe aasta võrra ja pärast mäejalami uurimist alustas ta 1. oktoobril mäkketõusu, edastab seeker.com.
NASA kosmosesondi Mars Reconnaissance Orbiter andmetel läbib kulgur 5,4 kilomeetri kõrgusel mäel esmalt 2,4 kilomeetrise lõigu, mille arvatakse olevat hematiiti ja savi sisaldavaid kivimeid.
«Curiosity ronib mäkke ja me saame uusi andmeid Sharpi mäe erinevate kihtide kohta. Kulgur on neli aastat sõitnud mäe jalamil ja lähduses, kuid ikka suudab ta meid üllatada,» teatas NASA Jet Propulsion Laboratory Curiosity projekti teadlane Ashwin Vasavada.
Curiosity, mis on Marssi uurinud alates 2012. aastast, on teinud endast 60 pildist koosneva portree, mis on tehtud robotkäe kaamera abil.
«Curiosity jättis hüvasti geoloogiliselt huvitava paigaga, Murray Buttesiga ja liigub edasi teistesse paikadesse, kus on samuti palju põnevat. Marsi pinnas on «kullaauk», mille abil saame informatsiooni Marsi tekke ja varasema ajaloo kohta. Curiosity on meie tulevastele missioonidele tee sillutaja,» teatas Curiosity projekti teadlane Michael Meyer.
Murray Buttes on 180 meetri paksune geoloogiline kiht, mis enamjaolt koosneb pehmetest kivimitest. Tegemist on kaua aega tagasi eksisteerinud järvealaga. Teadlasi huvitab, kuidas sai veekogudega ja niiskest Marsist kuiv ja eluks mittesobiv planeet.
«Curiosity ronib kõrgemale, kuid kas ka seal on jälgi kunagise järve kohta? Mida kõrgemal on jälgi, seda kauem võis järv eksisteerida ja seda kauem olid tingimused, milles oleks võinud elu tekkida. Kuidas ja miks Marsi keskkond aja jooksul muutus?» küsis Vasavada.