Geoloogid leidsid jalajäljed, mille vanus on 570 miljonit aastat ja mida peetakse maailma vanimateks.
Maailma vanimad jalajäljed on 570 miljoni aastased
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
6. oktoober 2008, 08:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jäljed leiti USAs Nevadas Goldfieldis asuvalt kaljult, mis kunagi oli madal merepõhi, edastab AFP.
Teadlaste sõnul jättis jäljed jalgadel liikunud ja hingamiseks kopse kasutanud isend.
Uus leid näitas, et varajased organismid liikusid veest maale seniarvatust 30 miljonit aastat varem.
«See olend jättis endast maha kaks paralleelest jäljerida. Ta astus pehmesse, merejäänuseid sisaldanud pinnasesse, hiljem see paik kivistus,» selgitasid geoloogid.
Uurijate sõnul arvati seni, et enne kambriumi plahvatust asustasid maad ainult mikroobid ja ainuraksed ehk pehmekehalised organismid. Skeletiga organismid tekkisid alles kambriumis.
«See leid viib mõttele, et juba kambriumi eelsel perioodil võis olla hulkrakseid ja skeletiga organisme nagu näiteks korallid, lülijalgsed ja lameussid,» lausus Ohio ülikooli teadlane Loren Babcock.
Babcock jätkas, et sammud jätnud isendit on raske kindlaks teha, kuid see võis olla mingit liiki lülijalgne.
«Samas võis see olla ka mõni saja- või ka tuhandejalgne või isegi jalgadega uss. Selle looma keha oli umbes pintslivarre jämedune ja tal olid tundlakarvadega kaetud jalad,» arvas teadlane.
2002. aastal leiti Kanadast olendi jäljed, mis pärinesid kambriumi ajastust ja mille vanust hinnati 520 miljonile aastale. Hiinast on leitud aga isendi jäljed, mis võivad olla 540 miljonit aastat vanad.
«Meie leid võib skeptitsismi esile kutsuda, sest siiani ei ole leitud jälgi, mis pärineksid kambriumieelsest perioodist. Uus leid aga lubab oletada, et juba enne kambriumi plahvatust, suure hulga erinevate skeletiga hulkraksete peaaegu üheaegset ilmumist, leidus organisme, kes liikusid jalgadel,» lisas Babcock.
Kambrium on vanaaegkonna vanim ajastu, algas umbes 542 miljonit aastat tagasi ja kestis umbes 54 miljonit aastat. Praeguse lõunapoolkera mandrid moodustasid koos Gondvana hiidmandri, ajastu alguses lõppes Baikali kurrutus.
Kambriumi ajastu alguses ilmusid skeletiga varustatud hulkraksed loomad. Nende järsu ilmumise tõttu nimetatakse seda aega kambriumi plahvatuseks. Mingil põhjusel kiirenes elu areng ja organismide mitmekesisus suurenes lühikese aja jooksul kiiresti.