Kas kanep peaks olema Eestis legaliseeritud?

Kanep . Foto: Caro / Scanpix.

Kanep ehk Cannabis on üks levinumaid narkootikume, mis näiteks Hollandis on legaliseeritud.

Hiljuti tunnistas ka staarluuraja Eerik-Niiles Kross Kanal2 saates «Reporter», et on kanepisuitsu proovinud ja veendunud, et ühel päeval on kanep legaliseeritud ka Eestis.

Eerik-Niiles Kross: Olen tegelenud selle küsimusega juba pikemat aega, et kas tasub hakata rääkima kanepi legaliseerimisest. Ameerika Ühendriikides on seitsmes osariigis seda näiteks juba tehtud.

Võib-olla on Eestis sellest liiga vara rääkida, aga me hakkame sellest kindlasti tulevikus rääkima. Ja seepärast pole ma tahtnud olla karsklane, kes ise ei ole kunagi viina joonud. Olen tahtnud proovida, misasi see siis õieti on.

Mis on kanep?

Kanepist saadavaid mõnuaineid kasutati Hiinas juba aastal 3000 eKr. Arvatakse, et Hiinast levis kanep Indiasse ja sealt Aafrikasse.

Euroopasse tõid india kanepi kasutamise kombe Napoleoni Egiptuse-sõjakäigult naasnud sõdurid 19. sajandi alguses. Ameerika kanepi kasutamine levis Kesk-Ameerika indiaanlaste juurest käesoleva sajandi alguses ka Põhja-Ameerikasse.

Kanep ehk Cannabis üks levinumaid narkootikume jaguneb omakorda marihuaanaks, hašisiks ja vedelaks hašisiks ehk vedelaks kanepiks.
 

Marihuaana on kanepi emastaimede kuivatatud ja peenestatud ladvad ja õisikuosad. Hašis on tavaliselt valmistatud kanepi näärmerakkude vaigutaolisest eritisest käsitsi. Vedel hašis on valmistatud hašisi lahustamisel atsetoonis või alkoholis.

Eestisse tuuakse kannabist Kesk- Aasiast läbi Venemaa. Eestis kannabist tavaliselt suitsetatakse. Hašisit tehakse kannabise vaigutaolisest sekreedist, seda tehakse ainult taime emasõitest.

NIMETUSED :
MARIHUAANA - travka, trava, anasha, smail, rohi, mari , õis, mant
HAŠIS - plastiliin, afganka, maroko

TARVITAMINE:
Kanepist keeratakse sigaretitaoline suits, mida suitsetatakse. Vedelat kanepit ehk hašisiõli ka tilgutatakse tavalisele suitsule. Samas võib suitsetada ka paljast kanepit või kanepivaiku (hašist). Vahel suitsetatakse seda spetsiaalsest piibust, ning vahel harvem isegi keedetakse ja süüakse.

 

MÕJU:
See lõdvestab ja annab sõbralikuma enesetunde. Inimesed itsitavad, on lõbusad ja tahavad palju suhelda.
 

MILLISED ON OHUD?
Võidakse endale ette kujutada, et kõik ümberringi räägivad sinust ja teevad sinu kulul nalja. Kanep võib muuta inimese paaniliseks ja väga kahtlustavaks.

Inimesed satuvad kanepit tarvitades segadusse ja võivad sageli leida end õnnetustes, näiteks rattaga sõites või teed ületades.

Inimestel, kes kasutavad kanepit, on sageli verd täis valgunud silmad, kuivanud suu ja neil on pidev väsimus ning nälg. Võivad tunda peapööritust ja iiveldust, eriti siis, kui kanepit on võetud koos alkoholiga.

Nagu tubakaski, võib kanep põhjustada bronhiiti ja kopsuvähki, aga kanepi puhul on risk suurem, kuna kantserogeenset tõrva leidub kanepis rohkem.

Kanepi puhul tekib suhteliselt kiiresti psühholoogiline sõltuvus, füüsilist sõltuvust tavaliselt ei esine. Suurtes kogustes viib hašis sonimise ja meeltemuutuseni, tema järjekindel kasutamine aga nürinemiseni, mõistuse allakäiguni.


Kanepist valmistatud narkootiliste ainete käitlemine on Eestis keelatud. Euroopa Liidus on karistus 5 aastat vanglat omamise ja 14 aastat levitamise eest.

MARIHUAANA KUI RAVIM:
Aastatel 1840 kuni 1900 publitseerisid Ameerika ja Euroopa ajakirjad rohkem kui sada artiklit marihuaana, terapeutiliste väärtuste kohta. Seda soovitati kui söögiisu stimuleerijat, lihasrelaksanti, analgeetikut, uninutit ja kui krambivastast ainet. Samuti soovitati seda kui kõige paremini rahuldavat ravimit migreeni puhuks.

Taime kasutamine vähenes 20. sajandi alguses sellepärast, et valmististe potents oli varieeruv, reaktsioon suu kaudu manustamisele korrapäratu ja alternatiivid - süstitavad opiaadid ja hiljem sünteetilised ravimid nagu aspiriin ja barbituraadid - muutusid kättesaadavateks.

Et ära hoida laialdast kasutamist lõõgastusvahendina, tegi see seadus kannabise hankimise meditsiinilisteks vajadusteks nii raskeks, et ravim eemaldati farmaatsiatööstusest, kuna ainel on kõrge kuritarvitamise potentsiaal.

1972 esitas Marihuaanaseaduste Reformimise Rahvuslik Organistasioon Narkootiliste ja Ohtlike Ainete Büroole palvekirja marihuaana viimiseks üle tabelisse II, et seda ravimit saaks legaalselt välja kirjutada. 

Kahe aasta jooksul küsitleti paljusid patsiente ja arste ning tutvustati tuhandeid lehekülgi dokumentatsiooni. 1988 märkis DEA administratiivne jurist Francis L. Young, et marihuaana on üks ohutumaist terapeutiliselt aktiivsetest ainetest, mida inimkond on kunagi tundnud.

Üks marihuaana suurimatest eelistest ravimina on selle märkimisväärne ohutus. Tema toime tähtsamaisse füsioloogilistesse funktsioonidesse on väike. Pole teada ühtki letaalse üleannustamise juhtumit.

Lihasrelaksandi, uinuti ja analgeetiku kohta on marihuaana tunduvalt vähem sõltuvust tekitav ja väärkasutust leidev, kui praegu kasutusel olevad ravimid. On tõestatud, et mariuhaana ei tekita absoluutselt mittemingisugust psüühilist ega ka füüsilist sõltuvust.

Peamine põhjendatud probleem on suitsetamisest tingitud defektid kopsudele. Kannabise suits sisaldab isegi rohkem tõrva ja teisi spetsiifilisi aineid kui tubakas. Suitsetatud kanepi hulk on aga palju väiksem, eriti meditsiiniliste rakenduste puhul.
 

LEGALISEERIMINE :
USA presidentide isiklikest ülestähendustest nähtub, et USA presidendid Jefferson, Madison, Monroe ja teised suitsetasid hašisit, nagu ka Benjamin Franklin ja Mary Todd Lincoln.

President J.F. Kennedy on kirjutanud, et kasutas kanepit oma seljavalude leevendamiseks. Ka Prantsusmaa peaminister Lionel Jospin on tunnistanud (valimiskampaania ajal), et ta on elus kaks korda hašisit suitsetanud.  Paljud Ameerika suured juhid ja teerajajad (ka George Washington) olid kanepifarmerid.

Antud hetkel on kanepi suitsetamine lubatud 16 Ameerika osariigis (Ameerikas arvatakse kokku olevat ca 20 miljonit kanepi regulaarset suitsetajat) ning ka Hollandis.

Hollandist tahavad eeskuju võtta nüüd juba ka Saksamaa, Prantsusmaa ja Suurbritannia, kus on kanepi legaliseerimise probleem juba pikemat aega üleval. Viimasel ajal on see mull eriti suureks paisunud.

Hollandi põllumehed teenivad kanepiga aastas viis miljardit eurot.
 

Samas jääb kõigile vaba valik - kes tahab, see suitsetab, kes ei taha, ei suitseta. Ehk vähenesks siis ka igasugune muude narkootikumide tarbimine - speed ja exctasy koos kompanjonidega tõrjutaks turult välja.

Kes tahaks hakata tegelema ebaseaduslikuma ning kõvasti kulukamate narkootikumidega, kui on olemas legaalne kaup. Kui legaliseerida kanep, siis võiks selle maksustada  samamoodi nagu näiteks alkohol ja tubakas ehk  jätta inimestele inimlik valikuvõimalus.
 

Mida arvad Sina? Kas kanep võiks olla Eestis legaliseeritud või mitte?